Uus aktsiisitõus tulemas! Kui palju hakkab maksma õlu, vein ja viin?

Kuigi valitsus otsustas eelmise aasta lõpus alkoholi aktsiisitõuse veidi alla korrigeerida, tõusevad endiselt 1. veebruarist kõigi alkohoolsete jookide maksud. Kui palju õlu, viin ja vein poes maksma hakkavad?

Õlu 

Viimasel aastal on riik enneolematult kõvasti lajatanud just õlleaktsiisiga. Kui mullu juulis kerkis aktsiis 70 protsenti, siis veebruarist ootab meid veidi leebem, 9-protsendiline tõus. See tähendab, et õlle hind peaks jaekauplustes kerkima umbes 3 protsenti. Vähemalt nii prognoosib rahandusministeerium.

Rahandusministeeriumi arvutustest selgub, et kui möödunud aasta lõpus maksis näiteks Selveris pooleliitrine purk Saku Originaali (ilma pandita) 1,29 eurot, siis aktsiis suurendab hinda 1,33 euroni ehk neli senti.

Need arvutused ei pruugi kajastada reaalset elu, kuna ministeerium jätab võrrandist välja toote omakulu ja kaupluste juurdehindluse. Või õigemini selle, kas ja kui palju need muutuvad. Nad on õllepurgi hinnaks ilma riigimaksudeta (aktsiis ja käibemaks) arvestanud 71 senti.

Teisalt nagu eelmised aktsiisitõusud on ilmekalt näidanud, kerkib õlle hind peos märksa rohkem kui pelgalt maksutõusu jagu. Küsides Eesti suurematelt kaupmeestelt, et kui palju hakkab õlu pärast 1. veebruari rohkem maksma, varieerusid vastused paarist kuni paarikümne sendini.

Kõik ütlesid, et täpset lõpphinda arvestada on keeruline. «Võime vaid oletada, et keskmiselt tõuseb õllepurgi hind 15-20 senti, sõltuvalt tootjate hinnatõusu suurusest,» ütles Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

Kui nii läheks, hakkaks purk õlut maksma umbes 1,50 eurot (ilma pandita). Puhtalt aktsiisitõusu mõjul hind nii palju tõusta ei saa. See tähendab, et tõusma peab kas õlletehase tootmiskulu või kaupluste marginaalid.

Bats selgitas, et alkoholi hindu korrigeerivad nad just aktsiisimuudatuste ajal, umbes korra või kaks aastas. See tähendab, et kui õlletööstuste või jaekettide kütuse, palga, transpordi või tooraine kulud on vahepealsel ajal kasvanud, kajastub see koos aktsiisitõusuga just nüüd õllepurgi lõpphinnas. Bats ei öelnud, kas ja mis ulatuses see veebruaris juhtub. 

Ta lisas veel, et keskmisel on Eesti jaekettide juurdehindlus 26 protsenti, mis on Euroopa tasemel üks madalamaid. «Näiteks müüme me aeg-ajalt kampaaniate raames kaupu ka alla omahinna, ehk maksame koguni peale,» lisas ta.

Selveri juht Kristi Lomp ütles alustuseks, et õllepurgi hind tõuseb täpselt aktsiisimäära võrra ehk siis 4 senti. Hiljem ta siiski täpsustas, et lõplik hind selgub siis, kui tootjad on müünud neile esimesed tootepartiid uue hinnaga. Seejärel kujundavad nad müügihinna. Lomp ei soostunud ütlema, kui suur see olla võiks.

Maxima kommertsdirektor Kristina Mustonen ütles, et lisaks maksumuudatustele sõltub õlle lõpphind veel sooduskampaaniatest, tarnega seonduvatest nüanssidest, logistikast ja teistest faktoritest. «Lõpphinnastamine toimub siiski mõned päevad enne selle lettidele jõudmist,» selgitas ta.

Viin 

Teatavasti otsustas valitsus leevendada ka kange alkoholi aktsiisitõusu. Varasema 10 protsendi asemel tõuseb viinaaktsiis 5 protsenti. Rahandusministeeriumi andmed ütlevad, et kui möödunud aasta lõpus maksis näiteks liitrine pudel Viru Valget Selveris 18,99 eurot, siis veebruarist tõuseb hind 3 protsenti 19,56 euroni. Nagu ka õlle puhul, on võrrandist välja jäetud muutused viina omahinnas ja jaemüüjate juurdehindluses.

Tasub juurde märkida, et kui õlle lõpphinnast moodustab aktsiis 28 protsenti, siis viina lõpphinnast tervelt poole ehk 50 protsenti. Olgu öeldud, et liitrise Viru Valge hind ilma riigimaksudeta oleks pelgalt 6,3 eurot.

Vein

Kui õlle- ja viinatootjatel oli viimaste aktsiisikohenduste üle natukenegi põhjust rõõmu tunda, siis veinimüüjad laiutasid pettumusest käsi: neile keeratakse endiselt täiega. Nimelt tõuseb veiniaktsiis veebruarist 20 protsenti nagu valitsus algselt ette nägi.

Mida see veini lõpphinnale tähendab? Rahandusministeerium on välja arvutanud, et kui odavama hinnaklassi veini, Terra Cruzi Cabarnet’i Sauvignoni poehind on praegu 6,49 eurot, siis aktsiisitõus kergitab seda 6,71 euroni. Kuigi veini aktsiis tõuseb protsentuaalselt kõige enam, on absoluutarvudes hinnatõus kõige väiksem. Põhjus on selles, et veini lõpphinnast moodustavad riigimaksud väga väikese osa. Näiteks on aktsiisi osakaal poehinnast vaid 14 protsenti.

Samas on veinukaupmehed varem hoiatanud, et hind võib tõusta rohkem kui vaid aktsiisi jagu. Nagu teada, peavad mitmed suured Euroopa veinitootjad leppima tänavu väga viletsa viinamarjasaagiga. On räägitud isegi viimase 60 aasta madalaimast veinitoodangust. 

Veinide maaletoomisega tegeleva hulgimüüja Dunker Estonia juht Arvo Kask on varem öelnud, et see kajastub samamoodi lõpphinnas. Eelkõige mõjutab see just madalama hinnaklassiga veine, mis moodustavad Dunkeri müügimahust enamuse.