Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Fantoompeatuste probleemi pole suudetud lahendada mitme aasta jooksul (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinnast mõne külje all asuv Annuse on üks esimesi Eesti fantoombussipeatusi.
Tallinnast mõne külje all asuv Annuse on üks esimesi Eesti fantoombussipeatusi. Foto: Mihkel Maripuu

Kuna liinilubade jagamisel annab kõige enam punkte just peatuste arv, siis hakkasid bussifirmad paari aasta eest tegema peatusi kohtades, kus oleks võimalikult väike tõenäosus, et reisijad seda ka tegelikult kasutada tahaksid. Kuigi Postimees avalikustas probleemi juba kaks aastat tagasi ja toona lubas maanteeamet selle lahendamisega kohe tegeleda, pole probleem siiani lahendust leidnud.

«Liinilubade jagamisel moodustab peatuste arv 45 protsenti kogu punktide summast,» selgitas maanteeameti ühistranspordiameti juhataja Kirke Williamson Postimehele. Ta tunnistas, et täna on vedajatel sõiduplaanides peatusi, kus kasutajate arv on madal.

«Mõnikord ei ole ühtegi reisijat, teinekord jälle on,» sõnas ta.  

Vähem reisijaid on näiteks sellistes peatustes nagu Laeva, Metskonna, Annuse, Peetri ja Mäeküla. Kõik need peatused asuvad Tallinna–Tartu maantee ääres. Fantoompeatused on  Tallinna–Tartu marsruudil seetõttu, et seal on kõige püsivam reisijate voog ja bussifirmad on seetõttu sellest liinist huvitatud. «Teistel suundadel väga madala reisijate arvuga peatusi ei ole,» möönis Williamson.

Kahe aasta tagune probleem

Postimees kirjutas fantoompeatustest juba kahe aasta eest, kui neid hakkasid kasutama Lux Express ja toona Eestis tegutsenud Superbus. Toona tunnistas Williamson, et bussifirmade skeemitamine tuli ametile üllatusena.

«Ei maanteeamet ega liinilubade komisjon osanud ette näha, et tehakse fiktiivseid peatusi. See tuli peale uue seaduse kehtima hakkamist esimesel liinilubade komisjoni istungil (mullu oktoobris – toim) meile täieliku üllatusena,» tunnistas toona maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson. Fantoompeatusi on praegu liinidele lisanud LuxExpress ja Superbus. Kahe aasta eest lootsid maavalitsused, et peatusi tehakse kohtadesse, kus on reisijad. Aga bussifirmad tegid neid hoopis sinna, kus sõitjaid pole.

Toona lubas amet, et liinilube jagades hakata peatusi diferentseerima ehk hakkab punkte saama logistiliselt oluliste  peatuste eest, nagu näiteks Puhu rist (Jõgevamaa), Mäo (Järvamaa).

«Nii välistame fantoompeatused, kus reisijaid ei ole, sest nende eest punkte ei saa,» rääkis Williamson. Seda siiani juhtunud ei ole.  

Williamson põhjendas senise olukorra jätkumist konkurentsiameti ettepanekuga, et kohe ei ole mõistlik hakata süsteemi muutma. «Seisukoha kujundamiseks peaks eelnevalt teostama analüüsi, mille tulemuste pinnalt on võimalik valdkonnas esineda võivatele probleemidele süsteemselt läheneda,» ütles Williamson sel nädalal Postimehele. Kes seda analüüsi pidi tegema ja kunas see valmib, ei õnnestunud Postimehel teada saada.

Williamsoni sõnul saadetakse muudetud liinilubade jagamise põhimõtted hiljemalt aprilli lõpuks bussifirmadele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks. «Kõigepealt tutvub projektiga sektor ja kui projekt on lõpule viidud, siis võib maanteeameti kodulehelt ka kaalutluspõhimõtteid lugeda,» lubas ta.

Arusaamatud piirangud

Konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulitsa sõnul tegid nad 2016. aasta sügisel ettepanekud liinilubade andmise korra muutmiseks. Konkurentsiamet leidis toona, et liinilubade andmise korraldus on takistanud vaba konkurentsi, eelkõige uute ettevõtjate turuletulekut.

«Ehkki vaba konkurentsi takistamine võib teatud olukordades olla põhjendatud, siis liinilubade andmise osas on paljudel juhtudel eluliselt ebaselge, kuidas konkurentsi piiramine seatud eesmärke üldse täidab,» ütles Uulits.

Konkurentsiamet tegi ettepaneku  tühistada liinilubade andmise piirangud, mille järgi puudub selgelt põhjendatud vajadus. «Ehkki iga selline põhimõtteline muudatus eeldab analüüsi, on meie seisukoht siiski olnud, et nende küsimustega tuleb tegeleda ja liinilubade andmise korralduse kitsaskohad lahendada,» selgitas ta. Uulits lisas, et ühistranspordiseadusega seonduv kuulub majandusministeeriumi ja maanteeameti valdkonda, kes korraldavad ka seda ala puudutavate analüüside läbiviimist.

Miks riik peab ennast bussifirmadest targemaks?

Kaks aasta tagasi kritiseeris konkurentsiamet liinilubade jagamise korda. Nii näiteks jäi ametile väljumiste mõistliku intervalli kehtestamine riigi poolt kontseptuaalselt arusaamatuks.

«Vastavalt vaba turumajanduse teooriale, millel rajaneb tegelikult kogu Eesti majanduse korraldus, paneb mõistliku intervalli kõige optimaalsemalt paika nõudluse ja pakkumise omavaheline suhe,» kirjutas amet toonastele majandus- ja justiitsministritele ning maanteeametile saadetud kirjas.

Amet leidis, et liinilubade kaalutluspõhimõtted aga lähtuvad eeldusest, et kaugliiniveos esineb justkui mingisugune turutõrge, mida on vaja riikliku regulatsiooniga leevendada. «Samas on selgusetu, mis liiki ning millisel põhjusel avalduva turutõrkega on üldse tegemist, rääkimata empiirilisest analüüsist väidetava turutõrke esinemise kohta.» Konkurentsiameti hinnangul pole põhjust arvata, et riik oleks võimeline vabast turust paremini hindama, milline on optimaalseim pakkumise maht näiteks Tallinna–Tartu liinil.

Samuti kritiseeris amet liinilubade jagamispõhimõtet, mille kohaselt annavad enim punkte peatused. Ameti sõnul on bussifirmad lisanud võimalikult palju peatusi, kuid seejuures ei ole lähtutud reisijate huvidest.

«Konkurentsiamet tõdeb, et ehkki suurema peatuste arvuga liinide eelistamine on esmapilgul ahvatlev ja ka mõistetav vahend ääremaadel asuvate inimeste paremaks teenindamiseks, siis praktikas ei ole see sel viisil toiminud.» Tegelikkuses on sellest kriteeriumist kasu eelkõige neil vähestel asulatel, mis asuvad selliste üksikute suuremate liinide (näiteks Tallinna–Tartu) ääres.

«Selle tulemusena on näiteks Puhu ristil Tallinnaga parem ühendus, kui enamikul maakonnakeskustel,» kirjutas konkurentsiamet.

Ülekaalukas enamus Eesti asulatest selliste liinide ääres ei asu, mistõttu ei ole neil sellest põhimõttest märkimisväärset kasu.

Samuti jäi ametile arusaamatuks, miks antakse rohkem punkte liinile, millel on rohkem väljumisi nädalas. «Konkurentsiameti hinnangul on kaheldav, millist tulu sellisest nõudest tõusetub olukorras, kus nõudlus veoteenuse järele on eri nädalapäevadel erinev. Näiteks kui nädalavahetusel on nõudlus veoteenuse järgi väiksem, siis sama arvu väljumiste taotlemine kui näiteks esmaspäeval, põhjustaks alatäituvust ja seega ka ebaefektiivsust.»

Tagasi üles