Tooge lagedale rahvuslipp ja vehkige sellega. Taustaks karjuge jämedusi välismaalaste aadressil.
Ilma mööda jalutab protektsionismitont
Just selline näib olevat Kanada finantssektori poolt valitud strateegia, peatamaks TMX Groupi ühinemist Londoni börsiga.
Näeb väga välja nagu nädala eest Austraalias asetleidnu: Canberra blokeeris rahvuslikele huvidele viidates Austraalia börsi ülevõtmise Singapuri oma poolt.
Protektsionistlikud instinktid võtavad võimust ajal, mil maailma üle on rullumas terve börside ühinemiste laine.
Veider on aga see, et kui riiklikud lennufirmad, telekomid ja isegi autofirmad üksteise järel kontinentidevahelistesse ühinemistesse kadusid, ei kergitanud riigid isegi kergelt kulmu.
Mis siis börsidega nii teisiti on? Kas pole meile mitte korduvalt kinnitatud, et kapital on globaalne ja kauplemine – olgu siis aktsiate, võlakirjade või derivatiividega – üks piirideta ettevõtmine?
Üks vastus peitub ehk finantskriisi-järgses koristustöös. Leppis ju G20 kokku, et püsti pannakse uued turustruktuurid, tagamaks, et «retseptita müüdavad» derivatiivid viiakse üle börsidele ja antakse arvelduskeskuste kontrollida – et finantssüsteemi turvalisemaks muuta.
Kanada moodi riigid tahavad kõigest väest kindlustada endale päris oma turustruktuure – nii et London ja New York jaole ei saaks.
Ja mõned maad muretsevad, et maailma hakkavad valitsema riikidevahelised börsid, mille keevitavad kokku suured USA ja Euroopa tegijad – nagu näiteks NYSE Euronext ja Deutsche Börse, mis ka ise parasjagu ühineda üritavad. Kui muidugi OMX ja ICE [samuti USA börsid] vahepeal tülli ei keera.
Eks see seleta ka osaliselt, miks TMXist rahvuskangelast teha tahetakse. Ootamatult leiame end olukorrast, kus börsid on mõnedele äkitselt liiga olulised, et neid globaliseerumise nimel kaubaks teha.
Nüüd, kus protektsionismitont juba kahte suur ühinemist kummitama on hakanud, on põhjust muretsemiseks.
Sest rahvuslipud võivad hakata lehvima ka ülejäänute ümber.
Copyright The Financial Times Limited 2011.