Keskerakondlase juhitud sadam võib saada riigilt veel mitusada tuhat eurot toetust

Mõntu sadama juht ja Torgu vallavolikogu esimees Mihkel Undrest. Foto: Raigo Pajula

Maaeluministeerium plaanib Mõntu sadama omaniku ja Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhi Mihkel Undresti poja juhitud MTÜ-le eraldada 700 000 eurot, mida viimane saab omatahtsi kuue sadama, sealhulgas Mõntu sadama, arendamiseks kasutada.

Mäletatavasti on keskerakondlik valitsus toetanud Mõntu sadamat möödunud aasta novembris 400 000 euroga. See oli ka üks põhjus, miks opositsioon otsustas aasta alguses avaldada umbusaldust majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile. 

Vabaerakonna saadik Andres Herkel küsis toona Simsonilt Mõntu sadama toetamise kohta, kus sadama omanikuks on kohaliku Keskerakonna piirkonna esimees Mihkel Undrest. Simson ütles, et tegu on Saaremaale väga olulise sadamaga, mis aitab kaasa saare turismi arendamisele.

Ministeeriumi plaanitava toetuse eesmärk on traalpüügisektorile vajaliku nüüdisaegse sadamavõrgustiku arendamine, selgub eelnõu seletuskirjast.

Määruses loetletavad abikõlbulikud kulud on ehitise rekonstrueerimise kulu, kalasadama tegevuseks vajaliku seadme ostmise ja paigaldamise kulu. Investeeringute hulka lähevad tõstukid, kraanad, kalapumbad ja linttransportöörid.

Maaeluministeeriumi teatel on tingimustele vastavaid MTÜ-sid Eestis vaid üks, milleks on Sadamate Haldamise MTÜ. MTÜ juhatusse kuuluvad ka Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liikmed Raivo Baum, Oleg Omeltšenko ja Mart Undrest.

«Juba kolm-neli-viis aastat tagasi on olemas sadamate nimekiri, kus on kuus sadamat, Paldiski Lõunasadam, Westmeri sadam, Lehtme ja Suursadam ja Veere sadam ning tõepoolest ka Mõntu sadam ja need on need sadamad mida traalifirmad on soovinud sinna nimekirja lisada. Nendes sadamates lossitakse väga suur kogus Eestisse tulevast kalast ja sinna on plaanis ka investeeringuid teha,» ütles Mart Undrest BNS-uile.

«Kuhu, kui palju [investeerida], need diskussioonid on alles ees,» ütles Undrest. «Toetuse taotlusega peame juba andma väga konkreetsed hanked enne tegema, kus, mida, kõik mis määrus ette näeb ja nii edasi.»

Kalasadamad, millele saab toetust kasutada on Paldiski Lõunasadam, Veere sadam, Westmeri sadam, Mõntu sadam, Lehtma sadam ja Suursadam.

«See sadamate ring kus midagi tehakse on kindlasti suurem kui ainult Mõntu,» ütles Mart Undrest, kes kuulub ka Mõntu Sadama Halduse OÜ juhatusse, mille omanik on tema isa, Keskerakonna Saaremaa piirkonna juht Mihkel Undrest.

Paldiski Lõunasadam kuulub Tallinna sadamale, Veere ja Lehtma sadamad kuuluvad AS-ile Direct Consulting, Westmeri sadam kuulub Raivo Baumi osalusega Morobell OÜ-le ning Suursadam läbi AS-i Hiiu Kalur samuti AS-ile Direct Consulting.

Toetuse eesmärk on parandada kalapüügitoodete kvaliteeti, kontrolli toodete kvaliteedi üle, suurendada kalasadama energiatõhusust, suurendada sadama keskkonnasäästlikkust ja parandada töötajate ohutust ja töötingimusi.

Toetust antakse kuni 60 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Erinevalt Eestist on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sadamad valdavalt riigi või kohaliku omavalitsuse omanduses ning vajalikud investeeringud sadamate infrastruktuuri tehakse 100-protsendiliselt avaliku sektori vahenditega.

Eestis on sadamate infrastruktuuri investeeringud erasektori kanda, mis suurendab ministeeriumi hinnangul sadamateenuste hinda. Tagamaks Eesti kalapüügisektorile võrdsemad konkurentsitingimused näeb määrus ette tavapärasest kõrgema toetuse määra.

Toetuse taotleja saab ministeeriumi eelnõu kohaselt olla tootjaorganisatsioonide poolt asutatud mittetulundusühing. Sellega soodustatakse tootjate ühistegevust, mis aitab tagada traalpüügisektori ettevõtjatele võrdsed tingimused kalasadamate teenuste kasutamisel.

Meetme raames antavat toetust rahastatakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning 25 protsendi ulatuses riigieelarvest.

Mõntu sadamale otse riigieelarvest süvendustoetuse andmist on kritiseerinud mitmed Vabaerakonda ja Reformierakonda kuuluvad riigikogu liikmed.