Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Uus Maailm – köögiviljapeenrad korrusmajade vahel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Uue Maailma seltsimaja.
Uue Maailma seltsimaja. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Tallinnas Uue Maailma linnajaos rahvale appi tulnud maastikuarhitekt Maarja Gustavson selgitas kommuuniaia mõtet, et kui keegi keedab suppi ja tal on tilli vaja, siis ta lippab sinna ja võib võtta.


«Lihtsalt heaperemehelikkus loeb, et ta ei võta kõike, et teine saab ka oma supile,» rääkis Gustavson Õhtulehele. Kohalik elanik Kadri tunnistas, et eks peenardel tuleb ilmselt tavalisest rohkem silma peal hoida, kuna mingit tara ega aeda seal pole ning lisas, et põnev on vaadata, mis siis õigupoolest saab.

Heauskse algatusena kommuuniaia rajamisel on Uue Maailma elanikud arvestanud võimalusega, et keegi pahatahtlik võib tulla ja nende aia tühjaks teha, kuid see teadmine ei vähenda indu neljast küljest suurte Stalini-aegsete kortermajadega piiratud pargialale peenramaad rajamast.

Süsimustad rammusa olemisega Tallinna Veelt saadud muld veeti Gustavsoni sõnul kohale kaugemalt: «See on peaaegu ainuke muld Eestis, millele kogu aeg tehakse erinevaid keemilisi analüüse – sa tead täpselt, mille peal kasvatad.»

Uue Maailma Selts kirjutas oma kodulehel, et alates 15. maist kuni 30. septembrini aias võimalik piirkonna elanikel üheskoos kasvatada rediseid, herneid, peterselli, päevalilli ja palju muud ilusat, maitsvat ja lõhnavat.

Uue Maailma aia peamiseks ideeks on seltsi sõnul innustada piirkonna elanikke aiarõõme nautima, rohkem rohelist ilu looma ja peenraid rohides naabritega sõbrunema: «Aed on kõigile nautimiseks ja silmarõõmuks ning selle heaolu eest vastutab iga külaline. Tule maitse meie peterselli ja nuusuta me lilli, kuid jäta suurem saak aia eest hoolitsejatele ja sügisesele tänavafestivalile. Me usume, et ilusast aiast ja selle aia pidajatest osatakse lugu pidada.»

Tagasi üles