Maksuamet selgitab: kui palju võib Lätist kütust tuua?

20-liitrise kanistriga Lätis kütuse toomine on veel lubatud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ettevõtjad ütlevad, et mitte ükski veokijuht ei tangi diislikütust enam Eestis. Kui palju aga tohib seaduse järgi Lätist odavamat diislikütust üle piiri tuua?

Maksu- ja tolliameti kodulehel on kirjas, et mootorsõidukiga teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse saabumisel võib oma tarbeks maksuvabalt kaasa tuua paagitäie kütust, vajadusel võib täita ka lisakanistri. Samas jäetakse märkimata, kui mitu liitrit kaasa osta tohib.

Maksu- ja tolliameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits täpsustas, et lisakanistri suurust ei olegi Euroopa Liidu siseselt paika pandud. Samas peab see olema konstrueeritud kütuse tarbeks. Enamlevinud kütusekanister on näiteks 20- liitrine. 

Praktikas lähtub maksuamet põhimõttest, et tegu peab olema inimjõul teisaldatava nõuga, mitte mahutiga. See tähendab, et kui lisaks täispaagile on reka lastis näiteks 1000-liitrine kütusemahuti, on tõenäoliselt liiale mindud ja tegu on seaduserikkumisega. 

Taolise hiigellastiga jäi läinud aastal ametile vahele üks eraisik ja kolm ettevõtet. «Antud juhtumites ulatusid kogused 1000 liitrini ja nad kõik olid kohustatud tasuma sellelt aktsiisi. Need on olnud tavapäraste kontrollide üks osa,» selgitas Laurits.

Kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt, võib lisaks standardsele paagile kaasa tuua veel maksimaalselt 10 liitrit kütust.  

Uurides Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) presidendilt ja transpordiettevõtjalt Einar Vallbaumilt, et kui palju tuuakse Lätist kütust rohkem, kui piirmäärad ette näevad, vastas ta, et seda täpselt ei tea. «Meie firma autod võtavad kindlalt paagid täis,» märkis ta. «Võib olla võetakse veel juurde kanistritäis bensiini, naise auto tarbeks või nii.»

Samas pidas ta tõenäoliseks, et Lõuna-Eesti piiriäärsetel aladel tehakse Läti odavama diislikütusega ka äri. «Eks Lätis käiakse nagu Venemaal vanasti. Võetakse vanal Volkswagen Passatil või Ameerika bussil paak täis ja müüakse edasi,» selgitas Vallbaum.  

Maksuauk 20 miljonit eurot

Viimase aasta jooksul räägivad veofirmad ja tanklaketid üha rohkem, et eeskätt diislikütuse tankimine liigub Eestist välja. Eesti ja Läti diislikütuse hinnavahe on umbes kümmekond senti liitrilt viimase kasuks. See tähendab, et kui keskmise veoki paak mahutab umbes 1200 liitrit, teeb see ühe paagitäie pealt 120 eurot võitu. Kui autopargis on näiteks sadakond veokit, on kasu märkimisväärne.

Kuigi turuosalised räägivad kui ühest suust, et riigi viltune aktsiisipoliitika tekitab eelarvesse hiiglasliku augu, siis maksuameti sõnul on asi veel kontrolli all. Nende hinnangul kasvas mullu väljaspool Eestit tankimine umbes 40 miljoni liitri võrra.

See tähendab, et välismaal tankimise tõttu on riik kaotanud umbes 20 miljonit eurot maksutulu, mis vastab rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile.