Kolleegide meenutus: Janno vihkas rumalust ja astus selle vastu tormiliselt välja

Janno Reiljan Foto: Peeter Langovits

Kolmapäeval lahkunud majandusteadlase ja poliitiku Janno Reiljani kolleegid meenutavad meest kui tugevat veenmisjõulist natuuri, kes vihkas rumalust ja astus selle vastu ka tormiliselt välja. 

«Jannot iseloomustas tugev veenmisvõime, mille abil suutis ta juhendada ja võita ülikoolile palju noori, kellest on kasvanud dekaane, professoreid, õppejõude ja teadureid ning Eesti riigile kõrgeid ametnikke ja tublisid ettevõtjaid,» meenutas Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

«Janno töötas äärmiselt põhjalikult ja nõudis seda ka teistelt. Ta vihkas rumalust ja astus selle vastu ka tormiliselt välja. Janno oli väga elurõõmus inimene, kes oskas ka kõige lihtsamates sõnavõttudes humoorikalt sõnu ritta seada ning laulu üles võtta,» lisasid kolleegid. «Innustagu tema elurõõm ja sihikindlus meid kõiki tema algatatut edasi viima.»

Janno Reiljan sündis Rõuge vallas Pärlijõel ja lõpetas 1970.a. Võrus Kreutzwaldi nimelise keskkooli. Tartu ülikooli lõpetas ta 1975.a. majandusküberneetika erialal cum laude. Ta kaitses kandidaadikraadi Moskva ülikoolis 1980.a., doktorikraadi Tartu ülikoolis 1991.a. ja seejärel täiendas end Bonnis, Kielis, Münsteris, Bostonis ja mujal.

Professor Reiljan andis hindamatu panuse TÜ majandusteaduskonna uuendamisse 1990. aastate alguses võttes vastutuse dekaanina ja seejärel arendusprodekaanina. Sellest ajast on pärit paljud teaduskonna tegevuse aluspõhimõtted. Juhina rõhutas ta rahvusvahelist avatust kui kvaliteetse hariduse alustala, kuid tähtsustas ka eesti keelt teaduskeelena.

Janno Reiljan käivitas eestikeelsete majandusõpikute sarja, milles tänaseks on ilmunud üle 100 õpiku. Pidades väga oluliseks tööd magistrantide ja doktorantidega algatas ta suvekoolide traditsiooni, et noori inimesi kokku tuua ja motiveerida teadusega tegelema.

Pikalt Rahvaliitu kuulunud Janno Reiljan osales aktiivselt Eesti riigi taasrajamisel, töötas 1992. aastal peaministri nõunikuna ja oli Riigikogu IX, X ja XI koosseisu liige. Ta on kuulunud ka Eesti Panga ja Eesti Energia nõukogusse.  Olles elupõlise võrokesena läbi proovinud kõik maaatööd, võitles ta Eesti maaelu ja -rahva püsimise ja edenemise eest.

2006. aastal omistati talle eduka teadustöö eest Valgetähe ordeni IV klassi teenetemärk.

Janno Reiljani ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulast 1. veebruaril 2018 kell 11.00.