:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7510943t1he802.jpg)
Kui suurettevõtja Oleg Gross mõni nädal tagasi oma töötajatele suurejoonelise aastavahetuspeo korraldas, avaldati mitmel pool kahtlust, et küllap püüab ta sellega madalat palgataset kompenseerida. Selgub aga, et Grossi ettevõte kulutab võrdluses teiste jaekettidega keskmiselt kõige enam palgaraha ühe töötaja peale.
«Uusaastapeo maksumust veel kokku võetud ei ole,» vastas suurettevõtja Oleg Grossi toiduainekontserni OG Elektra juht Gea Gross küsimusele, kui palju läks maksma ettevõtte 13. jaanuaril korraldatud uusaastapidu 1500 töötajatele, mis leidis ohtralt meediakajastust ja võrdlust Rakvere linna enda aastavahetuse ilutulestikuga.
Küll aga märkis isalt hiljuti ettevõtte juhtimise üle võtnud Gea Gross, et viimase kümne aasta jooksul selliseid üritusi korraldatud ei ole. «See on esmakordne üle pika aja, tagasiside on positiivne ja plaanis on muuta pidu traditsiooniks, kus tunnustada töötajaid ja tänada koostööpartnereid,» sõnas ta.
Kui vahetult pärast pidu leidus mitmel pool ka neid, kes kahtlesid OG Elektra palkade konkurentsivõimes, siis selgub, et 2016. aastal oli ettevõtte keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1227,48 eurot, mis teeb brutopalgana 917,4 eurot kuus. Seitsme suurima Eestis tegutseva jaeketi võrdluses on see kõige kõrgem keskmise töötasu näitaja.
OG Elektra juhatuse liige Gea Gross märkis, et töötajate motiveerimisega on pidevalt tegeletud, viimane uuendus oli tulemustasude süsteemi rakendamine.
Üsna napilt jäi 2016. aasta majandusaruannetes deklareeritud tööjõukulude põhjal OG Elektrale alla Prisma Peremarket, kus keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli 1219,26 eurot ehk brutotasuna 911,26 eurot, ning kolmandaks tuli 1085,68 euro suuruse tööjõukulu ehk 811,42-eurose brutotasuga Rimi Eesti.
Kuigi 2017. aasta majandusaruande peavad jaeketid alles juuni lõpuks esitama, kinnitas Gea Gross, et nende ettevõttes tõusis möödunud aastal tööjõukulu umbes kümme protsenti, teisisõnu küündis keskmine brutotasu juba 1019,34 euroni. «Lõplik tõus selgub aastaaruande valmides,» lausus OG Elektra juhatuse liige.
Kui aga uurida keskmise töötasu kohta teistelt suurematelt jaekettidelt, eelistavad mitmed jääda kidakeelseks, kinnitades vaid, et nende palgad on kindlasti konkurentsivõimelised. «Rimis makstavad töötasud on kindlasti jaekaubanduses makstavate palkadega konkurentsivõimelised,» piirdus ettevõtte personalijuht Kaire Tero oma vastuses.
Täpselt sama kinnitas ka Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik, lisades, et paraku ei saa nad summasid avaldada. «Meil on erinevate koostööpartneritega omad kokkulepped, sh oma tütarettevõtte Kulinaaria OÜga (Selveri Köök) ning lihtsalt üks number ei anna sündmuse iseloomu kohta kuigi adekvaatset ülevaadet,» põhjendas ta.
Töötasusid oli nõus avaldama Maxima Eesti, osaliselt ka Prisma Peremarket ja ABC Supermarkets. Viimase alla kuuluvad Comarketi kauplused. Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põdra sõnul oli keskmine brutotasu kuus töötaja kohta mullu 798 eurot, müüja keskmine töötasu jäi 700 euro kanti kuus.
Prisma Peremarketis jääb müüja palk samasse suurusjärku. «Müüja-kassiiri brutotöötasu kuus on keskmiselt 580–710 eurot, millele lisanduvad ka ettevõttes määratud lisatasud,» tõi Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots välja.
Samas on näiteks ABC Supermarketsis keskmine tööjõukulu töötaja kohta mõnevõrra kõrgem. Ettevõtte kommunikatsioonispetsialisti Stella Sadraku sõnul oli keskmine tööjõukulu mullu neljandas kvartalis töötaja kohta 1193 eurot, brutotasusse ümberarvutatult 891,63 eurot kuus.
Kuigi ametliku statistika järgi valitseb hulgikaubanduses ja teeninduses pigem tööjõupuudus – mullu septembri alguses oli see 2,4 protsenti –, on Eesti jaekettide hulgas nii neid, keda see veel ei puuduta, kui ka neid, kes peavad tegema lisainvesteeringuid selleks, et neil oleks kõikides kauplustes piisavalt töötajaid.
/nginx/o/2018/01/24/7511517t1h4aea.jpg)
«Ka käesoleval aastal on plaanis töötasusid tõsta. Lisaks on käimas hulk tööprotsesside arendamise projekte, mis peaks aitama teenindaja tööd lihtsustada,» rääkis Rimi Eesti personalijuht Kaire Tero. Kokku investeerib ettevõte nendesse tegevustesse umbes 80 000 eurot.
«Tööturg esitab rohkelt väljakutseid ja nii oleme näiteks keerulisematesse piirkondadesse otsinud töötajaid ka kaugemalt, pakkudes omalt poolt nii transporti kui majutust,» tunnistas Rimi personalijuht.
Ka ütles Tero, et peale töötasu püüavad nad arendada ettevõtte juhtimiskultuuri ning pakkuda lisahüvesid. Viimaste hulgas on näiteks toetus nii lapse sünni, lähedase kaotuse kui ka lapse koolimineku puhul, samuti toitumis- ja liikumisnõustamine töötajatele. Erihüvesid kasutavad põhipalga täiendusena ka Maxima Eesti ja ABC Supermarkets.
OG Elektra juhatuse liige Gea Gross ütleb aga, et kuigi nad avasid mullu seitse uut kauplust ja võtsid neisse 200 uut töötajat, ei ole neil seni veel töötajate leidmisega ületamatuid raskusi esinenud. «Töötajad on valdavalt lähikonnast leitud, kuigi aasta-aastalt on raskemaks läinud,» sõnas OG Elektra juhatuse liige.
Ta lisas, et mujalt kohale veetud ja majutusasutustesse paigutatud töötajaid neil ei ole. Küll aga märkis Gross, et töötajate motiveerimisega on ettevõte pidevalt tegelenud, viimane suurem uuendus oli tulemustasude süsteemi rakendamine.
Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põdra sõnul kasvab paljude nende töötajate tasu sel aastal juba üksnes maksureformi tulemusel. Lisaks jätkab jaekett eri piirkondade ja sarnaste ametikohtade töötasude ühtlustamist.
«Näiteks tõusis juba 1. jaanuarist kauplustes töötasu sõltuvalt piirkonnast kolm kuni üheksa protsenti,» märkis Põder. Küll aga tunnistas Maxima esindaja, et tööjõuprobleemid hakkavad Eestis muutuma juba nii suureks, et nad on valmis kaaluma ka välistööjõu palkamist. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et valdav osa jaekettidest keskendub endiselt vaid laienemisele.
Soome jaekett Prisma kuulutas mullu sügisel, et plaanib viie aasta jooksul Eestis avada 20 lisakauplust. Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsa sõnul tähendab see aga 300–400 inimese juurde palkamist. «Täpsem plaan ja aeg selgub siis, kui kinnisvaralepingud on sõlmitud ja uute poodide avamisajad paigas.»
Ka Selver plaanib sel aastal kaks uut kauplust avada, kuid ettevõtte kommunikatsioonispetsialisti sõnul on sellega seoses ilmselt oodata ka mõningast töötajate rotatsiooni. Ühtlasi ütles Karl-Villiam Vaserik, et Selveris on tööjõu voolavus viimasel kolmel aastal näidanud pigem langustendentsi.
Kui vaadata viimase viie aasta (2012–2016) käivet ja kasumit, siis käibe poolest juhib Eesti jaeturgu kahtlemata Coop Eesti, mis koosneb 19 ühistust ning annab tööd pea 5000 inimesele, olles sellega enda kinnitusel suurim tööandja väljaspool avalikku sektorit. 2016. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte müügitulu 508,3 miljonit eurot ja kasum 13,7 miljonit.
Samas on selle aja jooksul ilusa müügitulu ja kasumikasvu teinud ka Selver ja suurt aastavahetuspidu pidanud OG Elektra. Selveri käive küündis 2016. aasta lõpuks peaaegu 400 miljoni euroni ja Grossi ettevõttel 103 miljoni euroni, kasumit oli Selveril ette näidata ligi 12,2 miljonit ja OG Elektral pea 7,2 miljonit.
2016. aasta lõpuks oli müügitulus veidi kaotanud ABC Supermarkets, kuid viimase viie aasta suurima languse on käibes teinud Prisma Peremarket. Kahjumiga lõpetas aasta ainsana Maxima Eesti – see küündis ligi 12 miljonini.
Nii näib, et Oleg Grossil ja tema töötajatel oli tõesti põhjust pidu pidada – oma kasvutempolt pistab 1990. aasta alguses tegevust alustanud Grossi Toidukaubad praegu rinda Eesti jaeturu liidritega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)