Oxfam: maailma jõukaimal 42 inimesel on sama palju vara kui poolel inimkonnal (2)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vara jaguneb maailmas väga ebavõrdselt
Vara jaguneb maailmas väga ebavõrdselt Foto: SCANPIX

Vahed superrikaste ja ülejäänud maailma vahel süvenevad üha, kinnitab Oxfam. 

82 protsenti eelmisel aastal teenitud rahast läks maailma rikkaima 1 protsendi taskusse, samal ajal kui maailma vaeseimad ei näinud elujärje paranemist, vahendab BBC.

Oxfami hinnangul on kasvavas ebavõrdsuses süüdi maksudest kõrvale hiilimine, ettevõtete püüded poliitikat mõjutada ja töötajate õiguste kärpimine. Organisatsioon on sarnaseid uurimusi teinud ka varem. 2017. aastal väitis Oxfam, et maailma rikkaimal 8 inimesel on sama palju vara kui vaesemal 50 protsendil. Sel aastal, tänu paranenud andmetele, on Oxfami hinnangul maailma jõukaimal 42 inimesel sama palju vara kui 50 protsendil vaesematel.

«Taolist ebavõrdsust ei ole võimalik aktsepteerida,» rääkis Oxfami juht Mark Goldring.

Taoliste arvutuste tegemine on aga väga keeruline, kuna väga jõukad inimesed ei taha oma vara suurust avalikustada ning maailma vaeseimad riigid ei hiilga just täpse statistika poolest.

Mark Littlewood Majandusinsituudist arvas aga, et Oxfami jaoks on rikkurid saanud kinnisideeks. «Kõrgemad maksud ja varade ümberjaotamine ei tee midagi maailma vaeseimate inimeste heaks. Jõukust ei ole maailmas piiratud koguses. Rikkad inimesed on ka juba väga kõrgelt maksustatud. Nende vara vähenemine ei vii suurema võrdsuseni. See hävitaks jõukust ning kasu ei oleks sellest kellelegi,» arvas ta.

Ka Sam Dumitriu Adam Smithi instituudist tõdest, et Oxfam lobo ebavõrdsusest maailmas alati vale pildi.

Oxfam beeb oma arvutised Forbes´i ja Credit Suisse andmetele põhinedes. Viimane vaatab aga inimese varade väärtust ning lahutab sellest tema kohustused.

Regulaarsed sissetulekud siinkohal arvesse ei lähe. Taolist lähenemist on kritiseeritud kuna näiteks üliõpilane, kellele on suured võlad ja ka suur teenimispotentsiaal tulevikus, läheb arvesse väga vaesena. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles