Tammo, kes jõudis möödunud aastal kolme edukama noore ettevõtja hulka, pöördus selle küsimusega majandusministeeriumi poole. Ta viitas tööstuspoliitika rohelisele raamatule, kus muuhulgas seisab, et «riik on võtnud sihiks Eesti tööstussektori võimekuse kasvatamise. Toetus riigilt on selge ja tugev.»
Tammot pani taoline lause imestama. Seetõttu soovis ta ministeeriumiga kohtuda, et mustvalgelt ja «ilma ümarusteta» läbi arutada konkreetsed ettepanekud, kas ja kuidas saab riik ühele edumeelsele tööstusettevõttele tuge pakkuda.
Hiljem selgitas noor ettevõtja, et temal, kes ta iga päev pingutab ning näeb tegeliku elu võlu ja valu, hakkab kõrvadel ja silmadel valus, kui riik räägib ainult digitaliseerimisest ja automatiseerimisest, nagu need müstilised mõisted annaksid vastuse igale probleemile.
Tammo tahab teada, kuidas Estanc AS, mille aastakäive on 18 miljonit eurot, mis ekspordib 95 protsenti toodangust ja annab tööd 160 inimesele, võiks riigi «selgest ja tugevast» toetusest kasu saada. Ja mida peaks tema ise ettevõtjana selle jaoks rohkem tegema. «Praktiliselt, mitte teoreetiliselt».
Ta on veendunud, et eksport kui riigi rikkuse kasvataja peaks majandusministeeriumi prioriteetide hulgas esikohal olema. Mehe arvates saaks riik teha välisturgudele müüvatele ettevõtetele soodustusi ning luua paremad tingimused tehnoloogiliseks õppimiseks, targemaks juhtimiseks ja ettevõtete paremaks turundamiseks. «Tahaks, et see koostöö teeks tubli sammu edasi,» märkis ta.
Tammo viitas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), mille tegevus on «parimal juhul pinnapealne, halvemal juhul ollakse seljaga ettevõtet poole ning üritatakse ettevõtteid suruda mingitesse raamistikesse, mitte ei ürita oma meetmeid viia kokku ettevõtete vajadusega.»