/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/19/7498889t1h7838.jpg)
Eesti riik kaotas ringkonnakohtus Edelaraudteele ettevõtte kahjunõude vaidluses seoses raudteeveo lepingu ülesütlemisega saamata jäänud tuluga.
Riigil võib tekkida kohustus maksta Edelaraudteele 2,8 miljonit (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ka riigikohus peaks õiguse erafirmale jätma, tuleb riigil sellele maksta 2,8 miljonit eurot hüvitist.
Tallinna ringkonnakohus mõistis novembris Edelaraudtee AS-ile Eesti riigilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu 2009. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitisena välja 2,2 miljonit eurot ja saamata jäänud tulu hüvitisena ligi 561 000 eurot, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.
Kohus mõistis Edelaraudtee kasuks välja viivise alates 2013. aasta 8. oktoobrist kuni Edelaraudteele tekitatud kahju hüvitamiseni. Samuti mõisteti riigilt ettevõtte kasuks välja menetluskulud 66 500 eurot, riigi ja AS Eesti Liinirongid menetluskulud jäid nende endi kanda.
Ringkonnakohtu otsusega tühistati ühtlasi Tallinna halduskohtu 2016. aasta 1. detsembri otsus, millega halduskohus mõistis riigilt avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitisena välja 2,1 miljonit eurot, kuid jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse osas on Vilu sõnul riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus.
Valitsus arutas Edelaraudteega sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepinguga seonduvat ka neljapäevasel kabinetiistungil. MKM-i ja valitsuse pressiesindajad ütlesid BNS-ile, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson andis valitsuse liikmetele ülevaate poolelioleva kohtuvaidluse käigust. Edelaraudtee juht Alar Pinsel ei soovinud teemat kommenteerida.
Varasemalt on riigikohus tunnistanud raudteel reisijateveo otselepingu sõlmimise õiguspäraseks, sest Euroopa Liidu õigus tunnustab raudteetranspordi puhul tavapärasest avaramaid võimalusi otselepinguteks ja reisijatevedu raudteel on võimalik vaid riigi kaasfinantseerimisel. Sellest tulenevalt jäeti jõusse MKM-i ja Elroni vahel sõlmitud kaheaastane reisijateveo leping.
Edelaraudtee lõpetas Eestis rongiliinide opereerimise 2014. aastast, mil liine asus teenindama Elroni kaubamärki kasutav Eesti Liinirongid AS. Kui Edelaraudtee vanade rongide arv on teadmata, siis Elroni kasutuses on 38 rongi.