/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/19/7497827t1h4142.jpg)
Lõppeval nädalal Tallinna külastanud Soome visionäär Peter Vesterbacka, kes on Eestis oma Tallinna-Helsingi tunneliplaaniga parajalt furoori tekitanud, vürtsitas oma plaani tutvustamisüritust mitme teravmeelse naljaga.
Vesterbacka viskas nalja Trumpi müüriarmastuse üle (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vesterbacka rääkis oma tunneliplaani esitluse ajal, kuidas üks Hiina ärimees uuris tema käest, kuhu teha oma ettevõtte Euroopa peakorterit. Soome ärimees, kel oli taskus hiinakeelne Soome maksuameti visiitkaart, andis selle kohe hiinlasele.
«Ma ütlesin talle, et kui sa tuled Soome, siis saad oma ettevõtte ka hiina keeles asutada. Ühe päevaga, tehtud!» kirjeldas Vesterbacka. Ka rääkis soomlane Hiina ettevõtjale, kuidas Helsingist on mugavad püsiühendused suurematesse Euroopa pealinnadesse, nagu London ja Berliin. «Ta ütles, et okei, muidugi paneb ta selle peakorteri Helsingisse püsti.»
Vesterbacka kinnitusel võivad seda teed järgida ka paljud teised Hiina ettevõtted, kui nad otsustavad Euroopa turule laieneda. «Samal ajal, kui mõned teised inimesed kuskil mujal armastavad müüre ehitada, ehitame meie tunneleid ja nad mõistavad, et praegusajal on olulisem ikkagi inimeste ühendamine, nende kokkutoomine,» märkis soomlane.
«Muidugi, Hiinas nad ehitasid ka suure müüri tuhandeid aastaid tagasi,» tunnistas Vesterbacka, kuid avaldas lootust, et tunneliplaan on pigem edasiarendus sellest, evolutsioon. «Mitte nagu mõni inimene – nimesid nimetamata – nagu Trump, või midagi sellist,» köhatas soomlane, viidates sellega Trumpi plaanile võidelda USA–Mehhiko piiril ebaseadusliku piiriületuse vastu müüri ehitamisega.
Kui jutuks tuli Hiina raha kasutamine tunneli ehituseks – nimelt on plaanitud umbes kümme miljardilt 15-miljardiliselt projektist just sealt – ja hirm selle ees, tõi Vesterbacka välja, et Eesti ja Soome asuvad Euraasia südames ning see eelis tagab piirkonnale maailma mastaabis suure majandusedu.
«Ma arvan, et see on üks neist asjadest, kus saab öelda, et inimesed tavaliselt kardavad neid asju, millest nad midagi ei tea. Nii kardetaksegi, et hiinlased tulevad ja ostavad kõik ära,» sõnas soomlane. Ka leidis ta, et Eestil ja Soomel on mõlemal Hiinaga head riikidevahelised suhted.
«Juba asjaolu, et just praegu on maandumas Helsingi lennujaamas kaks Hiinast saadetud pandat, on väga kõnekas. Ka see räägib palju kahe riigi diplomaatiliste suhete kohta: mitte igaühele ei saadeta pandasid,» muigas Vesterbacka, viidates Soome riigi 100 aasta juubeliks kingitusena saadetud pandadele, kes jäävad ühte põhjanaabri loomaaeda 15 aastaks.