USA võlakoorem jõuab homme Kongressi poolt seatud 14,29 triljoni dollari piirini ning poliitikute vaidlused piiri tõstmise üle seavad ohtu maailma suurima majanduse laenude usaldusväärsuse, vahendab AFP.
USA võlakoorem jõuab homme Kongressi seatud ülempiirini
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. mai 2011, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenamise piirini jõudmisel ei ole küll kohest mõju, sest rahandusministeeriumil on kümme nädalat lühiajaliste ümberkorralduste tegemiseks ning samuti suurenesid aprillis ootamatult maksulaekumised.
Kuna aga vabariiklased ei ole ilma märkimisväärsete kulukärbeteta nõus laenamisele seatud piiri tõstma, venib vaidlus riigi võlakoorma üle pikemaks ning seda kõrgemaks kerkivad panused.
Kui 2. augustiks ei suudeta midagi ette võtta, võib juhtuda midagi enneolematut: alati usaldusväärseimaks laenajaks peetud USA võib oma maksetega raskustesse sattuda. Üldiselt ei usuta, et asi nii kaugele läheb, sest valitsuskabinet peab eelarvepuudujäägi strateegia osas tõsiseid läbirääkimisi nii kärpeid nõudvate vabariiklaste kui maksutõuse nõudvate demokraatidega.
«Laenamise lage läbirääkimiste lehmakauplemiseks kasutada on riskantne,» hoiatas USA keskpanga Föderaalreservi juht Ben Bernanke. «Kõige vähem, mis juhtuda saab, on intressimäärade tõus ja see halvendab puudujääki veelgi,» lausus ta. Kõige halvem võimalik tagajärg on tema sõnul finantssüsteem destabiliseerimine ja sellel oleks juba USA majandusele väga tõsised tagajärjed.
Laenude finantseerimisele kõige lähemal seisvad võlakirjaanalüütikud peavad makseraskustesse sattumist mõeldamatuks ning tõdevad, et laenuraha eest küsitav hind on praeguseks kuu aja tagusega võrreldes langenud ning seega turud justkui probleemi ei näe.
Kui see ka niimoodi on, siis numbrid on sellegipoolest murettekitavad. Nii pidi valitsus neljapäeval laenama lisaks 38 miljardit dollarit ning valitsus peab leidma igakuiste puudujääkide katteks 120 miljardit dollarit.
Lühiajalised kärped ning oodatust suuremad eelarvelaekumised lubavad valitsusel seatud ülempiiri all laveerida kuni 2.augustini, kuid siis muutub selle ületamine vältimatuks.
Viimase 50 aasta jooksul on laenamise piiri langetatud või tõstetud 74 korda, seda ilma poliitilise sekkumiseta, kuid seekord on vabariiklased teema tõsiselt üles tõstnud.
«Ilma märkimisväärsete kulude kärpimiseta ja võlakoorma vähendamiseks vajalike reformideta ei tule mingit piiri tõstmist,» kinnitas vabariiklaste liider esindajatekojas John Boehner 6.mail. Tema sõnul ei käi jutt mitte miljarditest, vaid triljonitest dollaritest.
18.aprillil langetas reitinguagentuur Standard & Poor's maailma suurima majanduse kõrge AAA tasemel krediidireitingu väljavaate negatiivseks. See on esimene kord, kui agentuur USAd nii jõuliselt hoiatas.
Karme väljaütlemisi on oma suurima osaniku suhtes teinud ka Rahvusvaheline Valuutafond.
Samas võlakirjaturud, mis tavaliselt esimesena murelikuks muutuvad, on teist meelt ning USA võlakirjade tootlused eelmisel nädalal langesid. Seda peamiselt küll seetõttu, et raha voolas langevate hindadega tooraine- ning aktsiaturult välja.
S&P peaanalüütik David Wyss usub, et tõenäoliselt ei juhtu praegu midagi, sest valitsus saab rahulikult tegutseda 2. augustini ning seetõttu makseraskuste ohtu ei ole. «Pärast 2.augustit eelistab valitsus aga makseraskustele kulude kärpimist,» tõdes ta.