FOTOD: Vesterbacka tõmbas Tallinna-Helsingi tunnelipeo käima

Eestit külastanud Soome visionäär Peter Vesterbacka loodab, et Tallinna-Helsingi tunnel teeb Eestist ja Soomest järgmise kümnendi pioneeri kogu Euroopa transpordisektoris. Eksperdid tunnustavad soomlast tunnelipeo käimatõmbamise eest, kuid leiavad, et see võib komistada mitme seninägematu takistuse otsa.

Nagu igal korralikul peol ikka, on seal enne põhiesinejat soojendusesindajad. Just seda loogikat paistis jagavat ka täna hommikupoolikul Ülemiste City linnakusse Öpiku majja kokku toonud Peter Vesterbacka tunneliplaani tutvustav ja pea kolm tundi kestnud üritus. Saal oli rahvast täis – nagu ikka ühel korralikul müügiüritusel –, kokku võis külalisi olla 150 ringis.

«Mul on heameel näha siin nii palju inimesi – huvitav küll, miks,» muigas kerge viibimisega alanud üritust sisse juhatades Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak. «Tänane ei keskendu üksnes tunneliplaanile, vaid kolmele märksa suuremale teemale. Need on innovatsioon transpordis, suurelt mõtlemine ja Eesti-Soome koostöö.»

Tema järel sõna võtnud peaministri büroo digiasjade nõunik Marten Kaevats märkis, et Eesti-Soome püsiühendusest rääkis 1990. aastatel juba toonane Eesti president Lennart Meri. «Viimase aasta jooksul on mitu alternatiivset projektiideed elustunud – on see hüperluup, Vesterbacka tunneliplaan – tegemist ei ole enam puhtalt valitsustevahelise projektiga,» rõhutas ta.

Soome suursaadik Eestis, Kirsti Narinen lisas, et Tallinna ja Helsingi vahel reisivate inimeste hulk üha kasvab. Näiteks läbis mullu Helsingi sadamat 11,8 miljonit reisijat, tehes sellest ühe tihedaima liiklusega sadama terves Euroopas.

«Soome on saar, nagu me kõik teame, seega on iga kontakt Mandri-Euroopaga väga vajalik,» nentis Narinen.

Pärast pooletunnist sissejuhatust astus lõpuks rahva ette tunneliplaani taaselustaja, Peter Vesterbacka ise. Esimesena meenutas soomlane, kuidas idee alguse sai. 2016. aasta juunis Tallinnas toimunud Latitude 59-l, kus tunneliplaan taas jutuks tuli, ütles ta, et teeme selle siis ära. «Me hakkasime selle kallal tööd tegema. Ja nüüd me oleme siin.»

Valmib isegi vähem kui viie aastaga

Vesterbacka jaoks ei ole tunnel asi iseeneses, vaid pigem näeb ta selles vahendit, mis aitab täiesti ümber defineerida Tallinna-Helsingi piirkonda, luua kahe linna baasil ühe suurlinnapiirkonna. Ta on juba varem välja käinud, et 100-kilomeetrine tunnel saab valmis 24. detsembriks 2024. aastal ehk seitsme aasta pärast.

Ise usub ta, et tunnel on võimalik ka viie aastaga valmis ehitada. Mõnevõrra murelikuks tegevat teda asjaolu, et Alpide alt läbi mineva ja märksa lühema tunneli ehituseks kulus 20 aastat, kuid Soome geoloogiainstituudi eksperdid veensid teda, et viis aastat on täiesti piisav aeg, kuna Tallinna-Helsingi tunneli näol on tegemist mere alt läbi mineva tunneliga ja seetõttu on selle ehitus lihtsam.

«Puurimisega saame aasta-kahega hakkama ja seejärel algaks mõlema tunneli ehitus samal ajal. Seega tehnilisest aspektist on kogu tunneli ehitamine viie aastaga täiesti tehtav,» kirjeldas Vesterbacka. Tunnel koosneks siis kahest 17-meetrise diameetriga torust, mille vahelt jookseb eraldi veel peenem, kogu tunneli turvalisust tagav toru.

Vesterbacka plaanile on ette heidetud, et selles on vähe selgust, vaid kaks asjaolu on selged: see, et tunnel tuleb ja selle ehituseks vajaminevad 15 miljardit eurot leiab lihtsalt. Nimelt plaanib soomlane 70 protsenti rahast saada Hiina investoritelt ning ülejäänud 30 protsenti Skandinaavia ja Baltikumi pensionifondidest. Märksa vähem teatakse detailide kohta.

«Nüüd hakkab projekt märksa kiiremini liikuma ja palju detaile selgub selle käigus. Niipea, kui need on meil endal paigas, jagame seda ka avalikkusega,» lubas Vesterbacka. Visionääri plaani puhul on öeldud ka, et ta ei raiska aega tasuvusuuringutele, vaid on projekti tasuvuses juba kindel.

Piirkonnast Euraasia süda

Vesterbacka enda sõnul teevad nad tihedalt koostööd ELi rahastatud FinEst Lingi tasuvus-uuringu meeskonnaga. «Meil ei ole kiiret, aga me tahame kiiresti edasi liikuda,» on tema põhimõte.

Nii nagu Soome rahvuslik lennufirma Finnair, nii usub ka Vesterbacka, et Helsingi ja Soome ei ole Euroopa suhtes ääremaa, vaid pigem selle süda, kuivõrd aitab vahendada liiklust Euroopa ja Aasia vahel. Kuivõrd Stockholmis on kinnisvarahinnad väga kõrgeks tõusnud, siis näeb ta siin suurt võimalust nii Tallinnale kui Helsingile.

«Me eeldame tohutut kasvu,» põhjendas Vesterbacka, miks ta usub, et tema tunneliäriplaani saadab edu. Ta ütleb, et 5–10-protsendiline kasv võiks peagi väga loomulikuks saada. Vesterbacka sõnul võib Tallinna-Helsingi piirkonnast saada uus Silicon Valley.

«Me peame looma normaalsed elamistingimused, et me suudaks talente siia meelitada,» märkis ta. Ta eeldab, et juba 2020. aastaks tuleb Soome kui Eestisse mitukümmend tuhat tudengit Aasiast õppima.

Palju muret on avaldatud Hiina raha osas. Isegi Euroopa Komisjoni asepresident, Vesterbacka kaasmaalane Jyrki Katainen rääkis mõned kuud tagasi Postimehele, et visionääri idee on väärtuslik, kuid kolmandate riikide rahasse tuleks suhtuda ettevaatlikult. 

Vesterbacka ise põhjendab valikut sellega, et Hiina on üks väheseid riike maailmas, kellel on kogemust niivõrd suurte infrastruktuuriprojektidega. Ka on nii Soome kui Eesti riiklikud suhted Hiinaga head. «Kõige olulisem selle juures on aga see, et tegemist on hea äriplaaniga. Ja kui sul on hea äriplaan, siis sa leiad ka investoreid.»

Rakendab idufirma mõtteviisi

Soome visionäär on veendunud, et Eesti ja Soome tõusevad tänu tunneliprojektile kogu Euroopa transpordisektoris järgmise kümne aasta jooksul suundaseadvaks jõuks. «Ma arvan, et selle projektiga on meil võimalik määratleda mobiilsuse tulevik.»

Kui küsimuste voorus juhiti korduvalt tähelepanu sellele, et Vesterbacka ei oma ettekujutust, kui kaua võib ühe sellise mõõtmega infrastruktuuriprojekti ehitamiseks vajaminevate lubade taotlemine aega võtta, sõnas soomlane, et kuigi tegu on transpordiprojektiga, lähenevad nad sellele idufirmale omase põhimõttega. «Lahendame probleeme siis, kui need ette tulevad,» märkis ta.

Ka ütles Vesterbacka, et nende esmane analüüs on juba selgeks teinud, et ainuüksi Soome poolel peavad nad tunneli ehituseks oma 30-40 erinevat luba taotlema riigiasutustelt. Vesterbacka loodab peagi alustada ka Eesti keskkonnaministeeriumiga sarnast dialoogi, mis on pea aasta käinud Soome keskkonnaministeeriumiga. Samuti on lähinädalatel üle pika aja Tallinnasse visiidile tulemas Helsingi praegune linnapea.

«Ma tahaks väga loota, et sellel projektil on põhjust olla edukas, aga ma olen nii vana inimene, et ma olen natuke skeptiline,» märkis kuulajate hulgas olnud transpordiekspert Raivo Vare. Ta ütles, et ei näe probleemi projekti tehnilises teostatavuses või raha leidmises. «Kõik need detailikesed on lahendatavad.»

Küll aga on Vare hinnangul pigem küsimus projekti elluviimiseks vajaliku keskkonna kordategemises. «Siin on avalik sektor kuningas mõlemal pool lahte ja siin on ka minu skepsise põhjus. See eeldab ju käitumis- ja otsustusmudeli muutust,» märkis ta. Vare sõnul oleks Vesterbacka tunneliprojekt esimene sellelaadne Euroopas, kus hakatakse asju tegema idufirma põhimõttel.

Alahindab mõtteviisi võimu

«Kuna aga nii palju huvigruppe on seotud, kaasneks sellega nii tohutu otsustuse ja praktika muudatus avalikus sektoris, nii palju erahuve, mida varjatakse ja looritatakse ilusate sõnadega avalikust huvist. Kõige selle murdmine, sisuliselt uue mudeli pealesurumine... Kurat, tahaks näha, kuidas see õnnestub nii kiiresti,» sõnas Vare.

Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Indrek Allmann märkis, et ta väga loodab, et see tunnel lubatud tähtajaks tuleb, ja ta ise on nõus sellele ka kaasa aitama. «Tegelikult selliseid projekte peaksime me mõõtma ajas – mida kiiremini  suudame neid ellu viia, seda odavamad nad ühtepidi tulevad ja teisipidi, seda kiiremini saame me sellest kasu,» lausus ta.

Allmanni sõnul võib liiga pikaks venivas planeerimise protsessis muutuda lähteülesanne – nagu see on näiteks juba juhtunud Rail Balticu projekti puhul, kus tänane trajektoor ei peegelda enam algset eesmärki. «Me eestlastena oleme suurte projektide vastu. Ei ole oluline, mis projektiga on tegemist, me eos oleme sellele vastu,» kirjeldas ta peamist ohtu, mis võib Vesterbacka tunneliplaani elluviimist pidurdama hakata.

Samal seisukohal on ka peaministri diginõunik Marten Kaevats. «Küsimus on selles, et kui ta isegi suudab alustada tunneli kaevamist kiiremini, kui praegused riiklikud ja planeerimisasutused on ise seda ette kujutanud, siis juba see on märkimisväärne võit,» leidis ta.

Kaevatsi sõnul on Vesterbacka tunnelialgatus juba praegu umbse süsteemi aknad lahti teinud ja värsket õhku sisse toonud. Ta ütles, et viimased 25 aastat on räägitud tunnelist ainult ühes võtmes, et Eesti ja Soome valitsused või Euroopa Liit ei pea sellesse raha sisse panema, vaid see on eraettevõtluse jaoks rentaabel projekt. Seetõttu on see väga väärt idee.

«Ühtäkki aknad on lahti, inimesi on juures, õhk on värske ja tantsuks käib väga hea muusika. Ja seda on vaja. See on väga pikk projekt, mille juures on vaja rõõmu ja entusiasmi,» on peaministri diginõunik veendunud.

INFOKAST: Mida on seni teada Vesterbacka tunneliplaanist?

• Tänaste plaanide järgi valmib tunnel 24. detsembriks 2024. aastal, jõulukingiks eestlastele ja soomlastele, nagu Vesterbacka ise armastab rõhustada.
• Projekti tänase maksumusena on välja käidud 15 miljardit, sellest 70 protsenti tuleb Hiina investoritelt, ülejäänud 30 protsenti on plaanitud küsida Skandinaavia ja Baltikumi pensionifondidelt.
• Tunneli pikkuseks saab olema 100 kilomeetrit, sellele tuleb neli peatust: kaks Soomes (lennujaamas, Espoos), üks Helsingi lähedale loodaval tehissaarel ning üks Tallinnas. Rohkem peatusi Vesterbacka liinile teha ei taha, kuna see aeglustaks sõitu.
• Tallinna puhul hakkaks peatus olema Ülemistel, kuhu tuleb ka Rail Balticu põhijaam.
• Tunnelisõit Vantaa lennujaamast Ülemistele hakkab kestma 20 minutit.
• Eriti optimistliku stsenaariumi järgi lööb Vesterbacka kopa maasse selle aasta lõpus. Tunnel ehitatakse 100 meetrit merepõhja alla. Ka peatused jäävad maa alla, maa peale neid ei tuua.
• Tunnel ehitatakse Hiina insenerinde kaasabil, kuna nad on ühed vähesed, kellel on olemas selline tehnoloogia. Sarnased tunnelid on olemas juba Jaapanis ja Hiinas.
• Tallinna-Helsingi tunneliprojekt on pälvinud juba palju huvi üle maailma. Argentiina ja Kolumbia on Vesterbacka meeskonnalt samasuguse tunneli järgi küsinud.
• Lisaks võtab iganädalaselt uued investeerimishuvilised temaga ühendust.
• Vesterbacka on öelnud ka, et ei ehita tunnelit kümneks aastaks, vaid 100-200 aastaks.
• Äriplaani aitas soomlasel kokku panna Soome PwC.

Allikas: PM