/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/18/7493469t1hf0ee.jpg)
Villa uued kasutusalad, nagu Adidase spordijalatsid Ultra Boost, on aidanud kergitada selle hinna rekordtasemele. Maailma suurimate villatootjate hinnangul kerkib hind edasi.
Ketsid on kergitanud villa hinna rekordtasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordiriiete tootjapoolne üha suurem nõudlus looduslike kiudainete järele koos piiratud pakkumisega on põhjustanud villaturul «korraliku tormi», ütles innovatsiooniga tegelev mittetulundusühing Australian Wool Innovation (AWI), mis esindab 24 000 Austraalia villatootjat, mis moodustab 90 protsenti maailma rõivatööstuses kasutatavast villast.
«Hind saab minna ainult üles, see ei saa minna alla,» ütles AWI tegevjuht Stuart McCullough Bloombergile.
«Hiina on Austraalia villa ideaalne tarbija – nad on olnud kogu aeg head tootjad ning nüüd on nad altid villa ostma,» selgitas McCullough. «Nad soovivad peenemat materjali, aga vill on olnud alati luksuskaup,» lisas ta.
Hiina on Austraalia villa suurim tarbija, andes 78 protsenti sealsest ekspordist. Suuruselt teine ostja on Itaalia. Nõudlust Euroopast veab paljuski moetööstus, ütles McCullough, kelle sõnul on USA tarbimises veel kasvuruumi. USAs kasutatakse inimese kohta 300 grammi villa võrreldes umbes ühe kilogrammiga Hiinas, Euroopas ja Kanadas.
Lisaks Adidasele kasutavad villa tossude ja rõivaste tootmisel ka Nike, Puma ja teised spordirõivaste tootjad, sest tarbijad on hakanud eelistama looduslikke materjale sünteetilistele.
Eelmisel aastal kerkis villa hind Austraalia villabörsil 30 protsenti ja see on nüüd liikumas 20 Austraalia dollarini (13 euroni) kilo.
Austraalias on villa tootmine on olnud alates 2010. aastast stabiilne. Hooajal 2017/18 kasvab sealne tootmine vaid neli protsenti 446 000 tonnini, samal ajal kui tänu hinna tõusule, on toodangu väärtus kasvanud 20 protsenti 4,3 miljardi Austraalia dollarini (2,8 miljardi euroni). McCulloughi sõnul pole infrastruktuuriliste põhjuste tõttu võimalik toodangut järsult kasvatada ka üsna pika perioodi jooksul.
«Näeme, et toodangu kasv tiksub kaks kuni viis protsenti aastas,» ütles McCullough.