Pensionär: mul oleks mõistust ja energiat veel küll, aga täiskohaga töötamine ei tasu enam ära

Uus maksusüsteem paneb ärksad pensionärid raskete valikute ette. Foto: PantherMedia / Scanpix

Töötavad pensionärid on raskete valikute ees. Kuigi meel on veel ergas ja tervis korras, siis täiskohaga tööl käimine ei pruugi lihtsalt enam ära tasuda.

66-aastane töötav pensionär pidi valitsuse maksupoliitika tõttu astuma sammu, mida ta muidu poleks teinud. Sellest aastast töötab ta poole  kohaga, sest tema palk ja pension kokku on uue maksusüsteemi jaoks liiga kõrged. «Mul oleks mõistust ja energiat veel küll, aga lihtsalt ei tasu ära, » nentis programeerija ja finantstöötaja taustaga pensionär, kes soovib jääda anonüümseks. 

Sama teed käisid ka kaks tema sõbrannat. Üks vormistas end samuti poole kohaga tööle ja teine tuli üldse töölt ära, sest tööandja ei võimaldanud poole kohaga töötamist. «Olen arvestanud, et kui aastast makstakse 12 korda pensioni, siis uue maksusüsteemiga saaksin mina ainult kümme kätte,» selgitas pensionär oma otsuse tagamaid.  Tema hinnangul tuleks pension maksustatava tulu hulgast välja tõsta, sest just see tekitabki ebaõiglust. 

Pensionär käib nüüd 2,5 päeva nädalas tööl ja sai juurde 2,5 vaba päeva, mida kasutab näiteks sõbrannadega suhtlemiseks või pojalastega tegelemiseks. «Aga ma oleksin töötanud küll veel edasi täiskohaga, sellist mõtetki, et hakkan poole kohaga tööle, poleks teises olukorras pähe tulnud, » nentis ta. 

Pensionäri jaoks, kes on elu jooksul pidanud ka näiteks pearaamatupidaja ja audiitori ametit, uuest maksusüsteemist arusaamine raskusi ei valmistanud. Küll aga küsivad tuttavad tema tausta teades tema käest nõu oma maksude suhtes. «Kindlasti on inimesed segaduses,» ütles ta.

Jüri Ratase valitsuse poolt 1. jaanuarist kehtima hakanud maksusüsteem andis eriti valusa hoobi töötavatele pensionäridele, kellest 57 protsenti kaotas jaanuari algusest pensionis. Põhjuseks tulumaksuvaba miinimumi arvestamise muutumine. Nimelt oli pensionäridel veel mullu võimalik peale tulumaksuvaba miinimumi (180 eurot) kasutada ka täiendavat maksuvaba tulu (236 eurot), ehk kokku 416 eurot. Alates sellest aastast aga kehtib ka pensionäridele üldine maksuvaba miinimum 500 eurot, mille mõju sissetulekule väheneb selle kasvades. 

Kuidas peab pensionär sellest aastast oma tulusid arvestama?

Maksuameti selgitusel peab töötav pensionär, kes saab lisaks töötasule ka sotsiaalkindlustusametilt pensioni (sh vanaduspension, toitjakaotuspension, töövõimetuspension, eripensionid ja pensionilisad) igakuiselt kokku üle 1200 euro, liitma brutotöötasu ja pensioni ning maksuvaba tulu suuruse leidma.

Töötav pensionär peab maksuvaba tulu suuruse määramisel ennekõike silmas pidama enda igakuist kogutulu brutos (pension, töötasu, dividendid).

Töötav pensionär peab sotsiaalkindlustusameti andmetel otsustama, kas esitab tulumaksuvabastuse avalduse:

• tööandjale
• sotsiaalkindlustusametile või
• tööandjale ja sotsiaalkindlustusametile.

Kui tänaseks on pensionär esitanud tulumaksuvabastuse avalduse sotsiaalkindlustusametile ja soovib, et ka edaspidi rakendaks tema pensionist tulumaksuvabastust üksnes sotsiaalkindlustusamet, siis uut avaldust ta esitama ei pea.

Kui inimene rakendab maksuvabastust üksnes pensionilt, siis kuulub töötasu esimesest eurost tulumaksustamisele.

Kui täna on pensionär esitanud tulumaksuvabastuse avalduse tööandjale ja soovib, et ka edaspidi rakendaks tulumaksuvabastust üksnes tööandja. Siis  peab ta ühendust võtma tööandjaga, täpsustamaks, kas ta peab avalduse uuesti esitama või mitte.

Kui inimene rakendab maksuvabastust üksnes tööandja poolt, siis kuulub pension esimesest eurost tulumaksustamisele.

Kui pensionär soovib, et maksuvabastust rakendataks nii pensionilt kui töötasult, siis tuleb tal esitada kindlas summas maksuvaba tulu avaldus nii sotsiaalkindlustusametile kui ka tööandjale. Avalduse esitamisel peab töötav pensionär silmas pidama, et kokku saab tal igakuine maksuvabastus olla seaduses ettenähtud suuruses (kokku maksimaalselt 500 eurot kuus).