:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6829821t1h481d.jpg)
/nginx/o/2018/01/17/7492467t1h811d.jpg)
Erinevad Eesti jaeketid toetavad Eesti Panga ideed loobuda ühe- ja kahesendistest, sest see vähendaks sularahaga kauplemisel kaasnevat suurt kulu, aga leidub ka neid, kes arvavad, et aeg pole selleks küps.
Jaeketid pole ühtsel arvamusel sentide kaotamises (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rimi Eesti pressiesindaja Katrin Bats ütleb, et jaekaupmehele on teretulnud kõik tegevused sularahaga kauplemise kulunumbri vähendamiseks, kuid seesugune süsteem vajaks, aga suuremat selgitustööd.
«Tõsi ta on, et sularahaga kaasneb jaekaupmehele suur kulu. (...) Samuti teeks ümardamine teenindaja töö veidi lihtsamaks, kui tagasiantavate sentide hulk väheneks. Ehkki, kogenud teenindaja jaoks ei ole see ilmselt täna just suur probleem.»
Eesti Panga plaanide kohaselt tuleks kaupmeestel ümardamiseks ühekordselt uuendada poodides olevat kassasüsteemi. Bats seab selle kahtluse alla. «Iseasi on selles, kas kassasüsteemi ümardamise funktsionaalsuse lisamine on võimalik ja lihtne. Sellele ei oska hetkel vastata, sest me pole seda uurinud.»
Pressiesindaja lisab, et et kindlasti vajaks süsteem aga suuremat selgitustööd. «Kõik kliendid sellises ümardamises just võitu ei näe. Seega võib see tähendada mõnel juhul ka meie teenindajatele suuremat koormust selgitamisele.»
Coop jaeketi esindaja Martin Miido jääb esijalgu napisõnaliseks ja ütleb, et täpsemat nägemust sentide kaotamises peavad nad veel analüüsima, aga esmapilgul tundub, et tegu on mõistliku algatusega, millel pole ühegi osapoole jaoks negatiivseid tagajärgi.
Grossi toidukaupade ostu-müügi kaubandusjuht Eve Heinsaar teatab, et nende jaeketi seisukoht on, et täna on liiga vara seda Eestis teha. «Kui nt. tuletikud maksavad 3 senti, siis sel juhul tarbija jaoks tõuseb hind 5 sendini, see omakorda tähendab aga 67 protsendilist hinnatõusu antud tootele. Sama on artiklis toodud kohukeste puhul. Kui kahe kohukese hind on kokku 48 senti, siis kassas ümardatakse see 50 sendini, tarbija jaoks on ost jällegi 4 protsenti kallim. Samas kui on toode, mis maksab 2 senti, siis tasuta toodet pole olemas ja tarbija peaks maksma selle eest 5 senti, mis tähendab, et tarbija maksab peale veel 150 protsenti.»
Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili leiab, et ümardamine oleks laiemas plaanis hea nii kaupmeestele kui tarbijatele.
«Kaupluste töötajad peaksid kulutama vähem aega müntide lugemisele ning ettevõtted muudele sentidega seotud toimingutele. Tarbijad saavad täna vahetusrahana poodidest ühe- ja kahesendiseid, kuid maksavad nendega ise väga harva. Väikesed sendid jäävad enamasti kusagile ripakile, sest paljud inimesed peavad pisikesi münte tülikaks. Toetame omalt poolt lahendust, kus kaardiga makstes kassas lõplikku ostusummat ei ümardataks, aga sularahas tasudes oleks ümardamine matemaatiline, nagu Eesti Pank ette paneb,» lisab Peil.