Viimsi vallavanem Siim Kallas tuli sel nädalal välja ideega, et kohalikel omavalitsustel aitaks muuhulgas paremini toime tulla ka kinnisvaramaksu kehtestamine. Idee tekitab aga palju küsimusi.
Kommentaare kinnisvaramaksule: see nulliks kõik antud lubadused (8)
17. jaanuar 2018, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tõi välja, et kinnisvarale kehtib juba maamaks ning kahekordset maksuküsimist ei saa kuidagi heaks kiita. «Äkki aitaks maksudest, tuleks vaadata, kuidas olemasolevaga hakkama saada,» rääkis ta.
«Ettevõttena lähtume oma võimalustest, mitte sellest, kuidas tahaks kulutada või investeerida,» lisas Saksing, kelle arvates võiks ka avalik sektor samast põhimõttest juhinduda. Ta tõi näite, et kui vanasti maksti kirikule kümnist 10 protsenti, siis täna läheb ainuüksi tööjõumaksudeks 60-70 protsenti teenistusest.
Kinnisvara arendajana toonitas ta, et lisamaksud on põhjendatud juhul, kui neist ka tegelikult midagi tagasi saab. «Kui kinnisvaramaks kehtestatakse, kas siis näiteks linn või riik hakkab ka tänavaid ja taristuid välja ehitama? Need kulutused jäetakse täna kinnisvaraarendajate kanda, kuigi seaduse loogika ütleb, et see peaks olema kohaliku omavalitsuse rida. Me ehitaks siis ainult maju.»
Tekib ka küsimus, millist kinnisvara maksustada. Täna on kodualune maa maksuvaba. Kui maksustada ärikinnisvara, siis võiks ju maksustada ka näiteks erakoole. Samuti on Eestis palju kinnisvara, millel turuväärtus puudub ning nende pealt riigile maksu küsimine oleks Saksingu sõnul veider.
Kalafirma M.V.Wool juhataja Mati Vetevool tõdes samuti, et iga maksu puhul sõltub kõik sellest, mille tarbeks maks läheb. «Meie maksukoormus on niigi väga kõrge,» arvas ta samas.
Tema sõnul on murekohaks ennekõike ettevõtete kasumlikkus. «Ega Eesti ettevõtete kasumid on väga napid. Võib-olla mõnedel IT-firmadel, kes on väga tugevad, neil on teisiti, aga töötlevas tööstuses on kasumlikkus madal,» rääkis Vetevool.
«Põhiaur läheb sellele, kuidas tootmist odavamaks teha, ilma kinnisvarata ei ole sul aga võimalik toota. Kui sa seda aga üürid, siis läheb kinnisvaramaksuga jääle üür kallimaks,» ütles ta.
Omanike keskliidu juhi Priidu Pärna sõnul on kinnisvaramaks aga suisa kurjast. «Kinnivaramaksu kehtestamine nulliks kõik seadusega koduomanikele antud lubadused. Riigi maksumuudatused on nagunii viimastel aastatel tasahilju tõstnud omanike kodukulusid – kasvanud on oluliselt gaasi- ja kütteõliaktsiisid, lisaks on kordades vähendatud eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalused tulude deklareerimisel,» märkis ta.
Eesti inimesed eelistavad üürimisele kodu omamist ning kinnisvaramaksuga peaks selle riigilt mitmekordselt välja ostma. «Noorte perede võimalused ja huvi oma kodu soetada vähenevad oluliselt, osad eakad peavad vähese pensioni tõttu loobuma oma kodust ja minema üüriturule,» tõi ta näiteid.
Kes on investeerinud pensionisambana kinnisvarasse või on saanud tagasi oma esivanemate maad, peavad sellest loobuma ja maad ning metsad liiguvad Pärna hinnangul maksejõuliste suurkorporatsioonide kätte. Põllumaade maksustamine tooks kaasa toiduainete toorme hinnatõusu.
Pealegi oleks sellise maksu kogumine keeruline. Maamaksu arvestatakse pea 10 aastat tagasi tehtud hindamiste põhjal. Muu kinnisvaraga oleks asi veelgi keerulisem.
Viimsi vallavanema Siim Kallase hinnangul tuleb kohalike omavalitsuste rahastuspoliitika üle vaadata ja kaaluda tuleks ka kinnisvaramaksu kehtestamist.
«Inimeste sissetulekud ei ole enam ammu ainult palgapõhised, vaid sissetuleku allikaid on mitmeid k.a dividenditulu, mis kohaliku omavalitsuse tulubaasi ei laeku. Kui aastal 2002 oli umbes 26 000 inimest, kes Eesti riigis võttis dividenditulu, siis aastal 2017 oli see arv juba üle 70 000 inimese,» arvas Kallas.
«Ideaalis võiksid omavalitsused olla täielikult isemajandavad, mis tähendab, et senisest enam tuleb mõelda, kuidas tulu sisse tuua, mitte ainult rahade ümberjagamisega tegeleda.»
Kallas lisas, et kinnisvaramaks oli kunagi maksupoliitika väljatöötamisel samuti üks argument, kus seda nähti kohaliku omavalitsuse tulubaasi ühe komponendina. «Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjustel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik,» lisas vallavanem saadetud teates.