Päevatoimetaja:
Sander Silm

Tänavaküsitlus: mida arvavad inimesed ühe- ja kahesendiste kaotamise mõttest? (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna tegi Eesti Pank ettepaneku kaotada käibelt ühe- ja kahesendised. Uurisime inimestelt, mis nad sellest arvavad ja kui palju nad üldse peenraha kasutavad.

Postimehe tehtud tänavaküsitluses olid kõik küsitletutest ühe- ja kahesendiste kaotamise poolt. Välja toodi nii hindade lihtsustamist kui ka tüütute kopikate kadumist rahakotist. «Ma arvan, et see oleks mugavam,» sõnas Nele. «Ma eelistaksin seda, et summad oleksid täisarvudega.»

Ühele kodanikule tegi aga muret hindade ümardamisest tulla võiv hinnatõus. «Siis kui need (eurod–toim) tulid, oli minu reaktsioon see, et kui kroonid olid kümne sendiga, mis tähendas, et miinimum hinnatõus oli kümme senti, siis kui tuli euro, siis oli miinimum hinnatõus üks sent, sest maksevahendid olid sellised. Nüüd, kui ühe-ja kahesendised ära kaovad, siis miinimum hinnatõus, mis olla saab, on viis senti,» selgitas Raivi. «See on tegelikult murekoht, mida see kaasa toob.» Ta lisas, et tarbimist peenraha kadumine ilmselt ei muuda, kuid hinnad hakkavad lihtsalt senise ühe või kahe sendi asemel tõusma viie sendi kaupa. «See võib tähendada kiiremat hinnatõusu.»

Tänavaküsitlusest selgus, et ühe-ja kahesendiseid kasutatakse üldiselt harva ning pigem on nendest muret kui rõõmu. «Ainult siis, kui poes on vaja väga täpselt raha anda, siis otsin need sendid üles, aga kui neid ei ole, siis ei juhtu ka midagi,» sõnas Veikko.

Ka pensionär Elma ei ole sage ühe- või kahesendistes maksja. «Ma kasutan maksmiseks põhiliselt pangakaarti,» märkis ta.

Tagasi üles