Eesti Pank soovib ühe- ja kahesendistest loobuda

Nii mõnigi ametnik võis oma preemia kokku lugeda punastes sentides. Foto: SCANPIX

• Inimesed saavad ühe- ja kahesendiseid münte vahetusrahana
• Ühe- ja kahesendistega saab tulevikus ka edasi maksta
• Ümardada võiks tulevikus ainult ostu lõpphinda, mitte üksikuid tooteid

Eesti Pank tegi tänasel maksekeskkonna foorumil ettepaneku arutada, kas oleks mõistlik tulevikus hakata kassades ostukorvi lõpphinda ümardama üles ja alla lähema viie sendini, et vähendada ühe- ja kahesendiste kasutamist Eestis.

Tuleb toonitada, et käibelt need mündid siiski ära ei kao, sest poodides võetakse neid ikka vastu, aga tagasi neid poest enam ei saa.

Keskpanga ettepaneku kohaselt üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardata, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas. Ümardamine toimub matemaatiliselt üles ja alla ning ümardatakse lähema viie sendini. Kui näiteks kohukese hind poes on 24 senti, siis kaks kohukest maksaks 48 senti ja ostu lõpphind kassas ümardataks 50 sendini. Kui osta kolm tükki sama kohukest, siis maksaksid kohukesed 72 senti ja ostuhind kassas ümardataks 70 sendini.

«Eesti Pangast läheb igal aastal välja keskmiselt kahe veoauto koorma jagu ühe- ja kahesendiseid münte, mis kauplustes jagatakse inimestele vahetusrahaks ja mida edaspidi kasutatakse väga vähe. Keskpanga ettepanek on arutada, kas neid ringluses võiks olla vähem sente, mida inimesed kasutavad väga harva,» ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Mülleri sõnul ei too ümardamine kaasa hinnatõusu, kuna hinda ümardatakse matemaatiliselt üles ja alla ning kaupmees ei saa kontrollida, mida inimene ostukorvi paneb ja mis on lõpphind.

Nagu öeldud, saab ühe- ja kahesendistega maksta ka edaspidi, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei anta. Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja maksta jätkuvalt täpse hinna.

Euroalal pole leitud üksmeelt ümardamisreegli rakendamisel. Euroopa Komisjon ei soovita ümardamisreeglit rakendada, kui elanikud riigis seda ei toeta. Euroalal on ühe- ja kahesendiste ümardamisreeglid kasutusele võtnud viis riiki – Soome, Holland, Belgia, Iirimaa ja sellest aastast ka Itaalia. Soome, Hollandi, Belgia ja Iiri kogemus näitab, et hinnad ümardamisega ei tõusnud. Kõigis viies riigis on praegu ümardamise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Eesti Pank on kaalunud ühe- ja kahesendistest loobumist juba ammu. Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve on nimetanud väikseid euromünte feodaalseks reliktiks.

«Nende tootmine on mõttetult keeruline ja kallis, nende utiliseerimine on peaaegu sama kallis, kui mitte kallim kui vermimine, sest need on vasega kaetud terasmündid,» selgitas Roosve Postimehele juba mõned aastad tagasi.

«Ühe-ja kahe sendiste ökoloogiline jalajäg on kordades suurem kui näiteks üheeurosel, kuna viimane ringleb ja temaga makstakse väga pika perioodi jooksul. Väikeste vaskmüntide kasutamise vähendamine on loodusele kasulik. Vähem kuluks tooret ja energiat maailmas müntide tootmiseks, vähem on vaja münte transportida ja utiliseerimise kulud oleks väiksemad. Eestis väheneksid olukorrad, kus inimesed jätavad vähese väärtusega mündid vedelema, mis lõpuks reostab keskkonda. Kokkuvõttes väheneks müntide keskkonna jalajälg nii Eestis kui ka maailmas,» lisas ta Postimehele eile.

Värskete arvamusuuringute kohaselt toetab üle poole Eesti inimestest ümardamisreegli rakendamist. Mullu septembris tehtud finantskäitumise uuringus toetas ümardamist 57 protsenti Eesti inimestest, 33 protsenti ei toetanud ja 10 protsenti ei osanud öelda.

Mullu oktoobris tehtud Eurobaromeetri küsitluse andmeil toetas Eestis ümardamist 61 protsenti inimestest, 32 protsenti ei toetanud ja seitse protsenti ei osanud öelda.

Eestlastel raske münte eristada (lisalugu)

Eurobaromeetri oktoobris avaldatud küsitluse tulemustest nähtub, et eestlased on hädas müntide eristamisega. Kõige raskem on inimeste endi sõnul erinevas vääringus münte eristada sakslastel ja leedulastel (mõlemas riigis on seda väitnud 26 protsenti vastanutest) ja kolmandal kohal on 24 protsendiga Eesti.

Eestlaste jaoks on kõige raskem eristada kahesendised  - seda väidavad tervelt 73 protsenti vastanutest. Ühesendiseid on raske eristada 67 protsendil ja viiesendiseid 53 protsendil Eesti elanikest. Suurema vääringuga münte on meie inimestel eristada lihtsam.

 Kolmandik (täpsemalt 34 protsenti) Eesti elanikest arvab, et erineva vääringuga münte on ringluses liiga palju ning 58 protsenti arvab, et neid on just parasjagu. Kõige rohkem on euromüntide valikuga rahul lõunanaabrid lätlased – tervelt 82 protsenti arvab, et erinevaid münte on parasjagu ning liiga palju 13 protsenti. Leedulaste protsent, kes arvab, et erinevaid münte on liiga palju on vaid 10 ning veel vähem on nii arvajaid soomlaste hulgas – vaid seitse protsenti.