Hästi valgustatud aed kaunistab kodu igal aastaajal

Stiilse ja isikupärase õuevalgusti saab teha ka toas oma aja ära elanud põrandalambist, kui see veekindlaks muuta. Foto: Hektor-Light'i tootekataloog

Et suure hoole ja armastusega kujundatud koduaia ilu pimeduse saabudes kaduma ei läheks, vajab meie laiuskraadidel asuv aed valgustamist aasta läbi.

Koduaias tasub julgelt katsetada erinevaid valgusteid – tulemus võib tulla põnev ja mänguline. Soovitan kasutada aias ka värvilist valgustust, mis annab oluliselt rohkem valikuvõimalusi oma ideid realiseerida ning seda suhteliselt kerge vaeva ja väikeste lisakulutustega.

Oht üle pingutada muidugi jääb, aga julgen lubada, et lõpptulemus võib siiski meeldivalt üllatada. Näiteks võib värvilise valgusega rõhutada ühe või teise objekti loomulikku tooni – punastes õites põõsas või lillesülem on hoopis ootamatu välimusega, kui seda toetada punase valgusega.

Aga ka rohelise puuvõra valgustamine rohelise valgusega annab pimedas sootuks uudse efekti. Kui aga õite loomulikku ilu juba nappima hakkab, saab erksa värvilaigu tekitada kas või esimesele lumele.

Mida tasuks aasta ringi kasutatava aiavalgustuse planeerimisel silmas pidada?

Esmalt muidugi piisavat niiskuskindluse astet – see peab välistingimustes töötava valgusti peale alati kirjutatud olema ja seda tähistatakse tähelühendiga IP. Sellele järgneb kahekohaline number – mida suurem, seda parem.

Kui see number on 23 või suurem, sobib valgusti õue. Märge IP 67 lubab seda valgustit paigaldada veega vahetult kokku puutuvatele pindadele, IP 68 valgusti on veekindel. On kasulik teada, et madalapingelised (12V või 24V) valgustid on ohutumad, annavad rohkem valgust ja töötavad tavaliselt paremini ja kauem.

Valgustite valik

Jättes valgustid välitingimustesse pikaks ajaks, tuleb eelkõige silmas pidada, et valgustite materjal seda ka võimaldaks. Paljud plastid ei kannata päikesevalgusega kaasaskäivat pidevat UV-kiirgust, mis muudab nad rabedaks, nende värv võib ajapikku pleekida ning neid on hiljem raske puhastada.

Samuti kipuvad sellest materjalist valgustid temperatuuri alanedes kergesti murduma, mistõttu soovitan panustada pigem metallist korpusega valgustitele. Ehkki enamasti hinnalt kallimad, on lootust, et need rõõmustavad teie silma aias mitmeid aastaid. Soodsa hinnaga soetatud valgustisarnased esemed ei pruugi aga üle elada ühte suvegi.

Näiteks kehtib see kaubanduses saadaolevate päikesepatareidega valgustite kohta – seni pole silma hakanud ühtki töökindlat ja usaldusväärset versiooni.

Et metallvalgustite puhul on tihti probleemiks roostetamine, on korralikumad neist valmistatud alumiiniumist või muudest metallisulamitest, mis roostet ei karda.

Samas – just viimastel aastatel on muutunud populaarsemaks valgustid, mis sootuks vastupidi harjumuspärasele on kaetud naturaalse punakaspruuni roostekihiga.

Valgusallikate valik

Et hõõglampe jääb iga aastaga järjest vähemaks ja nende asemele pakutakse hulganisti erinevaid alternatiive, on tarvilik mõista, milliseid neist tasub välisvalgustites kasutada, milliseid mitte.

Üha rohkem võimust võtvad LED-lambid pole enamasti suutelised enese pealt lund ära sulatama ja mattuvad seetõttu kergesti hange alla. Kahjuks on suhteliselt külmakartlik ka sedasorti lampe käigus hoidev elektroonika, kuna selliseid lampe valmistatakse soojades maades, kus külmaprobleemi pole.

LEDidele endile aga külm meeldib – nii vajavad need vähem jahutamist ning seetõttu on nende kasutamine välisvalgustites põhjendatud ja väärib kaalumist.

Kuidas on lood aga säästulampidega? Odavamad variandid ei taha temperatuuri langedes üldse tööle hakata – probleemid algavad juba nullkraadi juures. Osale sobib kuni 15 kraadini ulatuv külm, aga parimad neist süttivad veel miinus 30 kraadigi juures.

Et seda pole enamasti tootepakendeile peale kirjutatud, soovitan enne lampide ostmist müüjaga konsulteerida – kui tema ei tea midagi kosta, on oht, et ilma jahenedes suurem osa teie valgustitest lihtsalt ei sütti või hakkavad närviajavalt vilkuma.

Selline vilkumine rikub omakorda ära ka säästulambi enese ja oodatud säästumoment jääbki tulemata.

On mõistlik silmas pidada, et seni ei toodeta veel niiskuskindlaid säästulampe, seetõttu tuleb neid kasutada vaid kinnistes valgustites, mis niiskust sisse ei lase – siis on tulemus kindlasti pikaajalisem.

Valgusta mõistlikult

Ehkki aiavalgustite sisse- ja väljalülitamiseks soovitatakse tihti kasutada liikumisanduriga lüliteid, on taas kasulik teada, et paljudele säästulampidele pidev lülitamine ei meeldi. Eks see ole ka loogiline – kui säästulambi idee on pidevalt töötades energiat säästa ja võimalikult palju valgust anda, ei saa see liikumisanduri tõttu teha ei üht ega teist.

Üha laialdasemalt saadaolevad halogeenlambid sobivad aga aiavalgustitesse väga hästi. Olles hinnalt soodsad ja süttides probleemideta nii külmas kui soojas, ilma viivituseta, kartmata liikumisanduri taha ühendamist, võib julgelt öelda, et halogeenid on praegu parim lahendus hõõglampide asendamiseks välisvalgustites.

Kasutades valgusteid aias aasta ringi tuleks kaaluda, kas seda ühel või teisel juhul ikka üldse vaja on. Kui teil on aias piirkondi, mis ei ole aknast näha ja kuhu te satute vaid piknikut pidades, pole mõtet sinna pidevalt põlevaid valgusteid paigaldada. Kui lillepeenar on õitsemise lõpetanud, kaob tihti mõte ka sinna valguse suunamisel.

Aiavalgustuse planeerimisel ja kaablite maa sisse paigaldamisel saab aia jagada mõtteliselt tsoonideks, et lülitada osa valgustid sisse ja välja teistest sõltumatult.

Liikumisandurite kasutamine pole suures aias sugugi halb mõte. Aga ka puude-põõsaste-peenarde juurde paigaldatud niiskuskindlate pistikupesade abil saab valgusteid vajadusel ümber tõsta ja nii aasta läbi pilkupüüdvat efekti saavutada.

Selleks tuleb mõistagi muretseda teisaldamist võimaldavad valgustid, mis asetatakse maapinnale või torgatakse otsapidi murupinda. Peab ainult silmas pidama, et valgustite juhtmed ei jääks käidava koha peale ning et töötamisel kuumaks minevaid valgusteid pole hea paigutada vahetult vastu taimi.

Välisvalgustuse sisse-väljalülitamiseks sobib väga hästi automaatne hämaralüliti, mis lülitab valguse hämaruse saabudes automaatselt sisse ja hommiku saabudes välja.

On saadaval ka programmeeritavaid hämaralüliteid, mis energiasäästu nimel valguse öösel näiteks kella kahe ja viie vahel välja lülitavad – siis ju enamasti nagunii keegi aias ei käi.

Valgustid vajavad töötamiseks enamasti elektrit ja kaableid. Kaabeldustööd on kasulik planeerida ja läbi viia enne haljastustöid, samas ei tohiks kaablile kraavikese kaevamine olla ülearu tülikaks ka olemasoleva murukatte korral.

Maapinnal lahtiselt vedelev kaabel võib osutuda eluohtlikuks näiteks muru pügamisel – mõistlikum on valida aias välja sobiva kaugusega nn sõlmkohad, paigaldada sinna püsivad niiskuskindlad pistikupesad ja süvistada nendeni viivad kaablid maa sisse.

Minimaalne sügavus on 50-60 cm, siis pole peenarde ümberkaevamise käigus vaja kaabli juhuslikku vigastamist karta. Kaabel võiks olla kraavipõhjas kaitstud kas plast- või metalltoruga. Samas annab lootust ka kaabli katmine erksat tooni kileribaga, et näiteks istutusauku kaevates jääb see mulla sees silma ja hoiatab ettevaatlikkusele.

Tehke kindlasti joonis, mille peal on kaablite asukohad aias ja hoidke seda kergesti kättesaadavas kohas, näiteks elektrikilbi läheduses.

Millise disainiga valgustid valida, sõltub paljudest asjaoludest. Arvestama peab maja arhitektuuri ja isiklike eelistustega, aga ka rahaliste võimalustega.

Häid ja vastupidavaid valgusteid saab valida paljudest tootekataloogidest ning nende valik on väga lai. Uueks moetrendiks on aga hoopis seniste sisevalgustite, näiteks põrandavalgustite niiskuskindlaks muutmine ja nende kasutamine terrassil või verandal.

Aiavalgustite erinevaid tüüpe

•    Maapinda süvistatud valgusti on kõige tagasihoidlikum õuevalgusti. Seda ennast polegi tavaliselt lihtne märgata, näha on vaid valgus. Nendega markeeritakse enamasti kõiksugu astmeid, nt terrassiservi või sissesõidu- ja jalgteid, samas sobivad need ka suuremate puude, müüride või muude dekoratiivsete detailide rõhutamiseks.

Energia- ja rahasäästu huvides on kasulik silmas pidada, et kui valgusti on mõeldud vaid terrassiserva või jalgtee markeerimiseks, on mõistlik panna valgustitesse võimalikult nõrgad lambid – nii on väiksem pimestusoht ja taeva poole suunatud tühja minev energiahulk.

Autoteele paigaldatavad valgustid peavad suutma taluda auto raskust. Vastav märge on tavaliselt kirjutatud otse valgusti peale: «driveover» või «max 3000 kg» vms.

Soovitan paigaldada valgustid piki sissesõidutee telge, siis ei ole ohtu, et päevasel ajal pargitud autod tuleb pimeduse saabudes ringi manööverdada, et juhulikult otse valgustile sattunud autokumm öö otsa kuumutada ei saaks.

Et pinnasesse süvistatavad valgustid võivad vihma korral jääda lausa vee alla, on väga oluline nende korralik niiskuskindlus (sobib alates IP 67), aga ka nendes kasutatavate valgusallikate võimalikult pikk eluiga – on ju iga lambivahetuse jaoks vajalik valgusti lahtivõtmine.

Kui aga valgusti kattekaane ja tihendi vahele satub näiteks liiva, on järgmise vihmaga mure käes. Seetõttu on siin jätkuvat populaarsust nautimas aastatepikkuse elueaga LED-lampidega valgustid.

•    Madalad postvalgustid, nn pollarvalgustid. Sellise valgusti eripäraks on kupliosa ja valgustialuse ühtesulandamine – need on enamasti kogu pikkuses ühesuguse läbimõõduga. Pollarvalgustid on tavaliselt 20 cm kuni 1,5 m kõrgused, mistõttu on väga erinev ka nende poolt tekitatav valgusefekt.

•    Seinavalgustid majaseinalt aeda suunatuna või lehtlaseintele paigutatult on väga efektsed. Saadaval erinevates vormides – antiiksest laevalaternast ülimodern­sete, läätsedega teraskuupideni. Kindlasti arvestage aga nende paigutamisel võimaliku pimestus­ohuga – kui pärast mõnusat grilliõhtut ei näe aia poolt majale lähenedes enam ustki lahti teha, on midagi siiski valesti.

Soovitan valgustite valikul asjatundjatega kindlasti nõu pidada, nii saab tulemus parem ja raha tuuldemineku risk on oluliselt väiksem. Kellel maastikuarhitekti soovi või vajadust palgata pole, võib enne ostu müüjatelt konsultatsiooni küsida – kaks pead on ikka kaks pead.

Allikas: Priit Prass, Hektor-Light AS