Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2018/01/16/7488447t1h7cd4.jpg)
Kuigi viimastest aastatest on näiteid, et konkurentsiamet on suutnud end turureguleerijana kehtestada, on samal ajal ka juhtumeid, mis on tekitanud kahtlusi ameti erapooletuses. Justiitsministri kinnitusel on plaanis ameti töö parandamist arutada sel aastal valitsuskabinetis.
«Eesti Vabariigis ei ole tagatud tõhus konkurentsijärelevalve,» märkis veidi rohkem kui aasta tagasi, 13. detsembril 2016. aastal justiitsministrile Urmas Reinsalule saadetud kirjas Viru Keemia Grupp (VKG).
Põlevkiviettevõtte sõnul on neil tekkinud kahtlused konkurentsiameti sõltumatuse suhtes seoses riigile kuuluva äriühingu Eesti Energia menetlustega.
VKG juhtis kirjas tähelepanu Eesti Energia Kaevanduste hinnakujundusele, kuna ettevõte kahtles neile esitatud põlevkivi hinnakirja vastavuses konkurentsi hinnaseadusele. VKG oli seda meelt, et Eesti Energia Kaevanduste hinnakujundust kontrollides eelistas konkurentsiamet riigile kuuluvat Eesti Energiat ja selle tütarettevõtet.
Justiitsminister Urmas Reinsalu: Puudub igasugune huvide konflikt ning konkurentsiamet lähtub oma tegevuses seadusest, mitte sellest, kas ettevõte kuulub riigile või mitte.
-Teisigi kaebusi
Justiitsministeeriumi kuu aega hiljem saadetud vastus oli lakooniline. «Täname teid meile saadetud märgukirja eest. Arvestame edaspidiste tegevuste kavandamisel Teie märgukirjas esitatud tähelepanekutega,» seisis ministeeriumi kantsleri Norman Aasa 12. jaanuaril 2017 allkirjastatud kirjas.
VKG ei ole aga ainus, kes on viimasel ajal tundnud muret riikliku energiaettevõtte turgu valitseva olukorra kuritarvitamise pärast. 2. detsembril 2016. aastal saatis AS Eesti Keskkonnateenused konkurentsiametile kaebuse Eesti Energia konkurentsi kahjustava tegevuse osas jäätmeturul.
Ettevõte tundis muret Eesti Energia otsuse üle hakata Iru jäätmepõletusploki kütmiseks jäätmekäitlejate hulgas valikut tegema konkursside alusel. «Eesti Energia tegevus on ilmselgelt kantud konkurentsi kahjustamise eesmärgist,» oli ettevõte kaebuses veendunud.
Justiitsminister Urmas Reinsalu, kelle valitsemisalasse on konkurentsiamet alates 2015. aasta septembrikuust kuulunud, lükkas tagasi kõik väited, nagu teeks konkurentsiamet riigiettevõtteid soosivaid otsuseid või ei ole oma tegevuses sõltumatu.
«Parimateks näideteks on üle-eelmise aasta lõpus Eesti Energia tütarettevõttele Elektrilevi tehtud ettekirjutus, milles nõuti jaotusteenuse hinna alandamist 6,7 protsendi võrra,» märkis Reinsalu. Samuti nõudis konkurentsiamet mullu kevadel riigile kuuluval äriühingul Elering hinna langetamist 7,6 protsendi võrra.
Reinsalu sõnul vähenes nende kahe otsusega riigile kuuluvate ettevõtete tulu 24,6 miljoni euro võrra aastas. «See näitab väga selgelt, et puudub igasugune huvide konflikt ning konkurentsiamet lähtub oma tegevuses seadusest, mitte sellest, kas ettevõte kuulub riigile või mitte,» rääkis justiitsminister.
Ühtlasi märkis Reinsalu, et ei soovi lähemalt lahata VKG süüdistusi konkurentsiameti aadressil, kuna sellega seoses käib kohtuvaidlus, kus esimese astme kohus on andnud õiguse konkurentsiametile. Seetõttu ei pidanud ministeerium ka aasta tagasi vajalikuks teemasse sekkuda.
Vahepealse ajaga on meelt muutnud aga Eesti Keskkonnateenused. «Saime Eesti Energiaga kokku, arutasime asju ja lõpuks leppisime kokku, et meil erimeelsusi ei ole,» rääkis ettevõtte juhatuse liige Argo Luude. Seetõttu võttis ettevõte ka oma algse kaebuse tagasi.
Luude selgitas, et toona oli ettevõttel tunne, et Eesti Energia ei pane kogu mahtu hankesse, vaid sõlmib ikkagi teatud lepingupartneritega otselepingud. «Eesti Energia kinnitas siis kõige kõrgemal – juhatuse esimehe tasemel, et mingit sellist asja ei ole. Nad andsid meile ka graafikud, kuidas neil need hanked on ja milliste mahtude peale,» rääkis Luude.
Samas möönis ta, et selliseid hinnanguid saab anda siiski ennekõike konkurentsiamet. Küll aga on üks Eesti Keskkonnateenuste aastataguses avalduses välja toodud hirm realiseerunud, käsitlustasude hind on hankesüsteemile üle minnes läinud kõrgeks.
Konkurentsiameti töö suhtes on samas ka teistes sektorites väljendatud muret, et ameti käed jäävad praegu kohati liiga lühikeseks. Näiteks on apteekide omanikud korduvalt kurtnud, et konkurentsiamet ei suuda tuvastada tankistiskeeme.
Nimelt näeb ravimiseadus ette, et ükski apteegipidaja ei tohi olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenust osutava ettevõtte osanik, aktsionär või juhatuse liige. Seejuures on ravimiametil õigus küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist.
Üks hiljutisemaid näited pärineb 2016. aasta kevadest, mil ravimiamet uuris korduvalt konkurentsiametilt OÜ-le Kvatropharma apteegipidamise loa väljastamiseks selle võimalike seoste kohta ravimi hulgimüüjatega, kuid konkurentsiameti seisukoht oli, et kuigi kõnealusel apteegipidajal oli teatav seotus OÜga Euroapteek ja hulgimüügi tegevusluba OÜga Baltfarma, ei olnud see piisav, et valitsevat mõju tuvastada.
Samas, nagu näitavad ka Postimehe käsutuses olevad dokumendid: argumendid, mida nii ravimiamet kui ka üks selleteemalise järelepärimise teinud jurist välja tõid, viitavad võimalikule piiripealsele juhtumile.
-Probleem viiakse valitsusse
Reinsalu sõnul ei ole aga ravimisektori probleemi puhul küsimus niivõrd konkurentsiameti tegevusetuses, kuivõrd ebatõhusas turukorralduses. «Sellele on ka amet oma kirjaga tähelepanu juhtinud. Kõige lihtsam lahend oleks efektiivse turukorralduse loomine ravimisektoris,» märkis ta.
Justiitsministri sõnul näitavad nii hiljutine riigikohtu otsus Tallinna Vee tariifivaidluse osas, ettekirjutused Eesti Lairiba Sihtasutusele, Tallinna linnale ja Lääne-Viru jäätmekeskusele, et amet täidab selgelt oma ülesandeid.
Ta on veendunud, et eespool toodud näidete varal ei saa väita, et konkurentsiameti tegevuses jäävad käed lühikeseks või et amet ei tegele temale pandud ülesannete täitmisega.
Küll aga märgib minister, et mis puudutab laiemalt konkurentsiameti sõltumatust ja võimekust, siis on ministeerium otsinud võimalusi arendada konkurentsineutraalsust ja tugevdada konkurentsiameti järelevalvevõimekust.
«Justiitsministeeriumil on plaan viia küsimus sel aastal valitsuse kabinetiistungile arutamisele,» kinnitas Reinsalu.
--
LISALUGU
Trahve vähe ja väikestes summades
VKG tõi aastataguses kirjas välja ka asjaolu, et konkurentsiamet määrab ettevõtetele turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest väga vähe trahve ning värskete euronormide kohaselt võib Eestit seetõttu oodata ka vähemalt 361 000 euro suurune trahv.
Ettevõte tõi välja, et perioodi 2006–2015 jooksul on konkurentsiamet lõpetanud 18 väärteomenetlust ning nendes menetlustes tasutud summad kokku olid kümne aasta peale kokku vaid 41 040 eurot.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on nimetatud 361 000-eurose trahvi väljanõudmine Eesti riigilt äärmiselt väikese tõenäosusega. Nimelt töötab Euroopa Komisjon välja uut direktiivi, milles sätestatakse konkreetsed nõuded konkurentsijärelevalve teostamiseks. See direktiiv võetakse eeldatavalt vastu 2019. aastal.
--
KOMMENTAAR 1
Me usume, et võidame selle vaidluse
Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees
/nginx/o/2018/01/16/7488431t1h68a1.jpg)
Põlevkivi kasutamisel on tekkinud turutõrge, mida Eesti seadused reguleerivad puudulikult. Olukorra muutmine on komplitseeritud ning oleme jõudnud staadiumisse, kus teemaga ei soovi keegi riiklikul tasandil tegeleda.
Konkurentsiamet otsustas oktoobris 2015, et Eesti Energia on põlevkivi kaevandamisel turgu valitsev ettevõte, aga ei ole samas andnud kahe aasta jooksul ühtegi konkreetset suunist, kuidas tagada konkurentsiseaduse järgimine.
Konkurentsiamet toimetab edukalt hinnaregulaatorina, kuid meie soov on ja oli esile tõsta probleeme, mis on seotud turgu valitsevate ettevõtete tegevuse reguleerimisega ning konkurentsiameti rolliga selles.
Esimese astme kohus VKG ja Eesti Energia põlevkivi lepingulise hinna kohta sisulist hinnangut ei andnud. Konkurentsivaidlused on keerulised ja kohtupraktika Eestis pigem puudub – seega on raske kohtu otsust prognoosida. Kindlasti oleme valmis selles vaidluses riigikohtuni välja minema.
Konkurentsiõiguslikust seisukohast vaadatuna peab monopoli pakutav hind olema igal ajahetkel õiglane ning turuosalised võrdselt koheldud. Kuna praeguse metoodika puhul pole see tagatud, siis jah, me usume, et võidame selle vaidluse.
--
KOMMENTAAR 2
Pool väärteotrahvidest on tehtud riigiettevõtetele
Märt Ots, konkurentsiameti peadirektor
/nginx/o/2018/01/16/7488427t1h1581.jpg)
Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole ameti ebatõhusust või erapooletust väitvaid kaebusi – peale teie poolt viidatu – tehtud.
Kuna paljud monopoolsed ettevõtted on riiklikud, laekub meile selliste ettevõtete suhtes ka keskmisest rohkem kaebuseid. Loomulikult on kaebuse esitajad teinekord rahulolematud, kuid konkurentsiamet peab olema objektiivne.
Mis puudutab väärteotrahve, siis amet tegutseb talle antud õiguste raames. Eelistaksime ka ise, et trahvisummad oleksid suuremad ja et neid oleks rohkem.
Eestis trahvitakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest väärteomenetluse korras, mis on Euroopa mõistes väga erandlik korraldus. Näiteks eelmisel aastal jõustus kohtuotsus nn Liviko viinakartellis, kus määrati Eesti läbi aegade suurim rahaline karistus, kokku ligi 11 miljonit eurot.
Konkurentsiameti tehtud trahvid väärteoasjades on ligikaudu poole ulatuses tehtud riigi omanduses olevatele ettevõtjatele.