Kruuse sõnul tõi Riigikontroll oma ülevaates välja, et hinnanguliselt umbes 50 protsenti valitsussektori investeeringutest ja ligi 11 protsenti riigieelarve kogukuludest on rahastatud Euroopa Liidu toetustest. «Arvestades, et 2021. aastal algaval eelarveperioodil vähenevad Eestile eraldatavad toetused tõenäoliselt ligi 40 protsenti, siis tuleks selleks valmistuda.»
«Risk on eelkõige selles, et Euroopa Liidu toel rahastatakse ka riigi ülesannete täitmiseks pikaajaliselt vajalikke tegevusi, mis ei tohiks nö võõrrahast sõltuda. Eesti riigi tulu- ja kulustruktuuri ning rahvastikuprotsesse arvestades ei pruugi raha leidmine tulevikus olla kerge,» ütles Kruuse.
«Üheks suureks murekohaks on ka investeeringud maaelusse (iga aasta ca 300 miljonit eurot), mis vähenevad tulevikus suures mahus. Kuidas aga maaelu vähenevate finantside olukorras endiselt edasi arendada, selleks puudub riigil hetkel konkreetne plaan,» lisasKruuse.