Asjatundjad selgitavad: kuidas oleks maksureformi järel kõige mõttekam ka töösõitudeks vajaminevat autot liisida?

Uued autod Foto: Liis Treimann

Aasta alguses jõustuvad erinevad maksumuudatused, nende hulgas ka palju vastakaid arvamusi tekitanud sõiduautode erisoodustusmaks. Ekspert annab nõu, kumb on ikkagi mõistlikum - kas auto liisimine eraisikuna või ettevõtte alt.

Tulumaksuseaduse muudatuse tulemusena asendatakse ettevõtte autode maksustamise erisoodustuse süsteem auto võimsusest ja vanusest sõltuva arvestusega ning kaovad ära ka sõidupäevikud erasõitudeks kasutatavate autode puhul.

Maksumuudatuste kohaselt ei sõltu erasõitude maksumus mitte läbitud erasõidukilomeetritest sõidupäeviku alusel, vaid sõiduauto võimsusest. Ainsaks võimaluseks erasõitude deklareerimiseks jääb kilovatipõhine maksubaasi arvestus. Seda olenemata sellest, kas ja kui palju de facto erasõite ettevõtte sõiduautoga tehti.

«Kui tööandja võimaldab uut sõiduautot edaspidi erasõitudeks kasutada, siis on erisoodustuse deklareerimisel maksubaasiks 1,96 EUR kW kohta ning aluseks võetakse liiklusregistris märgitud andmed. Tulu- ja sotsiaalmaksukohustus kokku on ca 1,3 EUR ühe kilovati kohta kuus, kui maksubaasiks on 1,96 EUR kW kohta,» märgib audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers Eesti maksuosakonna juht Hannes Lentsius.

 Selle tulemusena muutub alla 130 kW võimsusega sõiduautode erisoodustuse hind praegusest madalamaks ning üle 130 kW võimsusega sõiduautodel kõrgemaks. «Kuna ajas varade väärtus üldjuhul väheneb, siis väheneb üle viie aasta vanuste autode maksustamine 25 protsendi võrra.»

Rahandusministeeriumi varem avaldatud hinnangul on võimsuspõhine arvestus parim lahendus, et suurendada seost erakasutusest saadava hüve ja erisoodustuse maksubaasi vahel ning säilitada samas süsteemi lihtsus, sõiduki turuhinnast lähtumine oleks keerukas ja administreerimine liialt koormav.

Kuivõrd uue süsteemi tulemusena muutuvad väiksema mootorimahuga juriidilise isiku auto kasutamise kulud madalamaks kui füüsilise isiku puhul, soovitab ettevõtete autoparke haldava AVIS Eesti esindaja Hardi Isok ettevõtetel autot liisida endiselt juriidilise isiku alt.

«Kui võtame saja kilovatise sõiduki kuumaksega 350 eurot, siis juriidilise isiku puhul on sellise sõiduki kulud (kuutasu, käibemaks, erisoodustusmaks, kütus) kokku 679,5 eurot ja eraisikule autokompensatsiooni maksmise korral 794,76 eurot,» selgitab ta.

Nii on ettevõttel on oluliselt soodsam auto jätta juriidilise isiku nimele, maks ära maksta ja seadusemuudatuse tulemusena pääseda kohustuslikust sõidupäeviku täitmisest. Isoki sõnul on seadusemuudatuse eesmärk juriidiliste ja eraisikute hüvesid maksustada võrdselt, mitte juriidilise isiku kahjuks.

Lentsius lisab, et kui tööandja ei võimalda sõiduautot erasõitudeks kasutada, siis peab ta sellest teavitama maanteeametit, kes teeb selle kohta liiklusregistrisse vastava märke, mis on avalik teave.

«Sellistel, vaid töösõitudeks kasutatavate autode puhul peab tööandja Rahandusministeeriumi hinnangul tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil,» selgitas Lentsius.

Ta lisas, et kui liiklusregistris vastav märge puudub, siis loetakse sõiduauto segakasutuses olevaks. Samuti ei tule erisoodustusmakse tasuda liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukitelt.

NÄIDE

Olgu olukorra näitlikustamiseks toodud järgmised kalkulatsioonid:

100 kW sõiduk kuumaksega 350 eurot (200 eurot finantskulu ja 150 eurot teenusmakse) ja kütusekulu 150 eurot kuus. Kilometraažist sõltuvad kulud sisalduvad kuumakses.

Juriidiline isik (tööandja maksab erisoodustusmaksu):

• kuutasu: 350 eurot
• käibemaks tehingutelt 350 eurot +150 eurot (50 protsenti käibemaksu saab tagasi küsida): 50 eurot
• erisoodustusmaks: 129,85 eurot (baassumma, millelt arvutatakse erisoodustusmaksu on 1.96x100=196 eurot. Tegelik kulu ettevõttele on 129,85 eurot (arvutuskäik 196*20/80 = 49 + sotsiaalmaks (196+49)*33%=80,85 eurot, kokku 49+80,85=129,85 eurot))
• kütus: 150 eurot
• Kokku: 679,5 eurot 

Juriidiline isik (tööandja hüvitab töötajale sõidukompensatsiooni ja hüvitab töötajale sõidukiga tekkivad kulud, sõidupäeviku kohustusega)

• kuutasu: 350 eurot
• käibemaks tehingutelt (350+150): 100 eurot
• kütus: 150 eurot
• Kokku töötaja kulu: 600 eurot

Kui eraisik liisib ise seda autot, siis tuleb arvestada, et kompensatsiooni saab maksta sõiduautole, mis on M1 ja M1G kategooria sõidukid.

335 eurot on tööandja maksimaalne maksuvaba hüvitise piir, kui töötaja täidab sõidupäevikut ja sõidab kalendrikuus vähemalt 1050 km ametisõite.

Töötaja kulud kokku on aga 600 eurot, millelt ettevõte saab maksuvabalt hüvitada 335 eurot. Töötaja omakuluks jääb 265 eurot.

Kui nüüd töötaja soovib, et talle hüvitataks 265-eurone lisaväljaminek, on kulud järgnevad:

• Tööandja kulu kokku: 459,76 eurot (arvestatud on 0 eurot tulumaksuvabamäär)
• sotsiaalmaks 113,39 eurot
• töötuskindlustusmaks: 2,75 eurot           

Sama auto maksab juriidilisele isikule ja sõidupäeviku täitmisel 335+459,76=794,76 eurot.