Atonen: kindlasti peaks Saaremaale silla ehitama (18)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Atonen.
Meelis Atonen. Foto: Andres Haabu

Ettevõtja, endine majandusminister Meelis Atonen kiitis kõvasti ärimehi, kes kavatsevad Saaremaa silla megaprojektile taas elu sisse puhuda. Ta näeb püsiühendusel palju plusse. 

«Jube kahju, et see asi riigi poolt üldse seisma on jäänud,» ütles Atonen alustuseks. Ta viitas praeguse valitsuse otsusele lõpetada mõneks aastaks Saaremaa silla ehitamist analüüsiva asjatundjate komisjoni töö.

Tema näeks ideealis, et Saaremaa silda arendaks ja lõpuks ehitaks ikkagi riik, kuna ühenduste pakkumine on riigi kohus. Riik saaks paremal tingimustel laenu, neil oleks hõlpsam lubasid välja ajada ja bürokraatiat korraldada, loetles Atonen põhjusi.

Aga kui valitsus on projekti külmutanud, tuleb erasektoril vedama hakata, on ta kindel. Seetõttu ta kiitis Raivo Heina ja Raivo Küüti, kes tahavad lõpuks Saaremaad ja mandrit ühendava silla valmis ehitada, nagu kirjutas Äripäev. «Need mehed teevad sisuliselt riigi tööd ja täidavad riigi kohust,» arvas Atonen.  

Atonen on läbi aegade Saaremaa silla ehitamist toetanud. Majandusministrina moodustas ta 2003. aastal ka vastava ekspertkomisjoni, mida ta ise juhtis ja mis pidigi ette valmistama silla ehitamist. Veel 2004 ütles Atonen, et sild tuleb mõne aasta jooksul kindlasti. Ometi pole sellest ajast saadik suurt midagi tehtud. 

«Juba siis tundus silla ehitamine hea plaan. Nüüd on aastaid küll mööda läinud, kuid plaan on ikka sama hea.» Põhjuste loetlemist alustas Atonen sellest, et praegune parvlaevaliiklus mandri ja saarte vahel toimub väga korrapäratult. Nimelt on päevi, kus nõudlus on tohutu ja on päevi, kus nõudlust on väga vähe. Kui ehitataks sild, saaksid inimesed rahulikumalt saarele. «Jaanipäeval ei tuleks enam karma, et äkki pean 5 tundi järjekorras olema.»

Atoneni sõnul on saarlased silda alati tahtnud ja see elavdaks kindlasti nii Saaremaa kui ülejäänud Eesti majandust. «Me teeme ühe maakonna palju paremini ühendatuks. See on juba väärtus iseenesest. Eesti on tervik ja Saaremaa on oluline osa Eestist. Kui sinna teed ei lähe, tuleb see ehitada,» leidis ta.

Äsja ostetud uued parvlaevad, mis saartega ühendust pakuvad, tuleks Atoneni sõnul maha müüa. Tema sõnul poleks see eriline probleem, kuna taoliste praamide järele on nõudlus olemas. «Kui on õige asi silme ees, ei saa mõelda, et me ju alles eile ostsime praamid ja ärme nüüd sillale 10 aastat mõtle. Kui on õige asi, tuleb tegeleda ja praamidele mõtleme hiljem,» oli mees kindel.

Silla ehitamise hinna ja tasuvuse kohta ütles Atonen, et vaevalt need väga pessimistlikud on. Tema meenutamist mööda ei oleks see meile 15 aastat tagasi üle jõu käinud ja vaevalt käiks ka nüüd. «Loogika ütleb, et see ei saa olla meeletult palju kallimaks läinud.»

Saaremaa silda planeerivate ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küüdi hinnangul maksas ehitus kuni 500 miljonit eurot. Parimal juhul võiks ehitus alata aastal 2020. Sild tasuks end investeeringuna ära umbes 20 aasta jooksul. Plaan oleks viia ka sild börsile. Kas ja kui palju paneks riik õla alla, on hetkel veel lahtine. 

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles