/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/01/10/7473965t1hf486.jpg)
Kuigi viipekaartidega toime pandud kuritarvituste arv on marginaalne, saab selle riski vältimiseks kaardiomanik ise palju ära teha, kinnitavad pangad.
Viipekaardi turvalisuse eest saab ise hoolt kanda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesi viipekaarte hakati väljastama juba 2016. aasta lõpus ning tänaseks päevaks on näiteks Swedbank väljastanud üle 300 000 viipekaardi: maksete arv kasvab kuust kuusse ja viipamine on muutumas tavapäraseks makseviisiks, vahendab ERR Uudised.
Swedbanki kinnitusel on nendeni jõudnud info üksikutest viipemaksetega soetud pettustest, SEB ja LHV pole saanud ühtegi kliendipoolset vaidlustust viipetehingute osas.
Aasta lõpus kirjutas Lääne Elu, kuidas kaks alaealist leidsid Haapsalus võõra pangakaardi ja jõudsid sellega teha 145 euro eest erinevaid oste.
Viipekaartide turvalisuse tagamiseks on kasutusel mitmeid meetmeid, näiteks ei ole Swedbanki pangakaartide osakonna juht Kai sõnul viipetehinguid võimalik lõpmatuseni järjest teha – Swedbanki viipekaardid võimaldavad ostude eest maksta järjest ilma PIN-koodi sisestamata ja kaarti terminali panemata maksimaalselt kuni 50 euro eest, seejärel tuleb kindlasti teha üks PIN-koodiga tehing.
Loe lähemalt ERR Uudistest.