Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/04/7462153t1hc49b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/08/7470883t1h91df.jpg)
Pensionäride esindajate sõnul on pensionipäeval oma kontolt senisest väiksema summa avastanud eakate pahameel arusaamatu, sest teavet uue tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kohta on jagatud piisavalt, olgugi et töötavate pensionäride rahakoti kallale minek ei pruugi tunduda õiglane.
Hiiumaa pensionäride ühenduse juht ja kohalik tantsuõpetaja Tiiu Vannas arvab, et elupäevad tööl käinud inimestele oleks ikkagi õiglane säilitada 500 euro tulumaksuvabastus, hoolimata sellest, kas pensionär käib edasi tööl või mitte.
«Ma ei ütleks, et teavitust on vähe olnud. Kui inimene ise tunneb huvi ja tahab endale selle teema selgeks teha, küll ta siis vajaliku info üles leiab. Lehest on tulnud selle kohta küll palju teavet ja mina ise olen arvutikasutaja, internet on materjali täis. Töö juurest ju tuleb ka selle kohta infot. Ei saa öelda, et teavitust oleks vähe või et see segane oleks. Mina küll ei kurda, et ma ei tea nüüd äkitselt, mida teha,» rääkis Vannas.
Kas ka teised Hiiumaa pensionärid sama rahulikud on ega imestanud läinudreedesel pensionipäeval tavapärasest võib-olla pisut väiksema laekunud summa üle, seda Vannas veel ei tea, kuna pensionäride ühenduse juhatus koguneb alles 16. jaanuaril. «Eks siis ole kuulda, mis mured on,» sõnas ta.
Olulisem on pensionitõus
Eesti Pensionäride Ühenduste ja Eesti Vanavanemate Ühingu juhatuse liige, ettevõtja Andres Ergma (IRL) ütles, et Eesti enam kui 300 000 vanaduspensionärist on töötavaid ja koos pensioniga kuus üle 1200 euro teenivaid pensionäre umbes 20 000. Seega on neid, kes muudatuse tõttu kaotavad, ikka suhteliselt vähe.
«Meile pole laekunud pensionäridelt mitte üheski vormis rahulolematust. Meil on 39 organisatsioonis ligi 27 000 liiget, aga tulumaksu kohta pole isegi mingeid täiendavaid küsimusi tulnud,» ütles Ergma. «Ma ei tea, mida oleks saanud teavitusega veel teha. Neil, keda see muudatus puudutab, on üldiselt ka ligipääs internetile. Seal tehti selle kohta kõikvõimalikke saite, nii et suurt üllatust ei saanud nüüd kellelegi olla.»
Ergma arvates on palju tähtsam see, et pensionitõus astuks ühte jalga tarbijahinnaindeksi tõusuga. «Meie pingutused on suunatud sellele, et pension tõuseks. See haaraks juba kõiki pensionäre ja mõjutaks üldist toimetulekut palju rohkem kui see praegune kümme eurot,» sõnas ta.
Kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja matemaatikaõpikute autor Leida Tuulmets juhtis pikalt MTÜd Dotsentide ja Teadurite Klubi ja oli seal teiste pensionäride arvamustega hästi kursis, kuid viimasel ajal on tal tervis kehv olnud, mistõttu andis ta ameti üle ja oskab nüüd kosta vaid oma isikliku rahakoti kohta.
«Kuulsin, et tuleb esitada mingeid avaldusi, et kas tulumaks võtta maha enne, kui raha kätte tuleb. Mina otsustasin, et võtku siis parem juba kohe maha, sest minul endal hiljem tagasi maksta on palju hullem,» rääkis Tuulmets.
Iga lisasent kulub ära
Ta ütles, et sellest aastast suurenes tal emeriiditasu ja seetõttu ei oska ta öelda, kas reedel arvele laekunud pensioniraha oli sama palju nagu alati või on summa muutunud. «Ma nüüd ei ole kontrollinud eraldi, kui palju sellest laekunud summast oli pension. Ülikooli rektor Volli Kalm jõudis emeriiditasu tõusu veel enne ära korraldada, kui ta lahkus. Emeriidiraha kulub meile ikka ära. Varem sain 71 eurost kätte 59, eks siis nüüd näis, kui suur see uus summa olema hakkab.»
Konjunktuuriinstituudi 87-aastane juhtivteadur Leev Kuum ütles, et tema ei soovi töötavate pensionäride tulumaksuvaba miinimumi vähendamisest kõnelda, sest see teema nõuab väga palju selgitamist ja ta pole seda piisavalt hoolikalt jälginud. «See on nii piinlik lugu, ma tunnen kaasa nii valitsusele kui ka pensionäridele. Need on liiga rasked küsimused, küsige järgmine kord lihtsamaid,» sõnas Kuum.
Mida tuleb töötaval pensionäril teha?
Maksuameti selgituse järgi peab töötav pensionär, kes saab peale töötasu ka sotsiaalkindlustusametilt pensioni (sh vanaduspension, toitjakaotuspension, töövõimetuspension, eripensionid ja pensionilisad), iga kuu kokku üle 1200 euro, liitma brutotöötasu ja pensioni ning arvutama maksuvaba tulu suuruse.
Sel aastal on aastatuluga kuni 14 400 eurot maksuvaba tulu 6000 eurot aastas. Aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 eurole väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.
Töötav pensionär peab maksuvaba tulu suurust määrates ennekõike silmas pidama oma igakuist kogutulu brutos (pension, töötasu, dividendid).
Töötav pensionär peab sotsiaalkindlustusameti andmetel otsustama, kas esitab tulumaksuvabastuse avalduse tööandjale, sotsiaalkindlustusametile või tööandjale ja sotsiaalkindlustusametile.
Kui tänaseks on pensionär esitanud tulumaksuvabastuse avalduse sotsiaalkindlustusametile ja soovib, et ka edaspidi rakendaks tema pensionist tulumaksuvabastust üksnes sotsiaalkindlustusamet, siis ta uut avaldust esitama ei pea.
Kui inimene rakendab maksuvabastust üksnes pensionilt, siis kuulub töötasu esimesest eurost tulumaksustamisele.
Kui pensionär on esitanud tulumaksuvabastuse avalduse tööandjale ja soovib, et ka edaspidi rakendaks tulumaksuvabastust üksnes tööandja, siis peab ta ühendust võtma tööandjaga, täpsustamaks, kas ta peab avalduse uuesti esitama või mitte.
Kui inimene rakendab maksuvabastust üksnes tööandja poolt, siis kuulub pension esimesest eurost tulumaksustamisele.
Kui pensionär soovib, et maksuvabastust rakendataks nii pensionilt kui ka töötasult, siis tuleb tal esitada kindlas summas maksuvaba tulu avaldus nii sotsiaalkindlustusametile kui ka tööandjale. Avaldust esitades peab töötav pensionär silmas pidama, et kokku saab tal igakuine maksuvabastus olla seaduses ettenähtud suuruses (kokku maksimaalselt 500 eurot kuus).
Pensionäridele on seoses maksuvaba tuluga avatud sotsiaalkindlustusametis spetsiaalne infoliin 661 0551, nõuküsimiseks võib kirjutada ka e-aadressil tulumaks@sotsiaalkindlustusamet.ee või helistada otse maksu- ja tolliameti infotelefonil 880 0811.
Näiteid
Näide 1
450 eurot pensioni ja 900 eurot töötasu. Brutotasu kuus kokku 1350 eurot.
2017. aastal sai kasutada maksuvaba tuluna 180 eurot ja täiendavat maksuvaba tulu 236 eurot ehk kokku 416 eurot. Seega on tulumaksuga maksustatav tulu 1350 – 416 = 934 eurot ja tulumaksukohustus seega 186,80 eurot.
2018. aastal on maksuvabastus kõigil tuluteenijatel kuni 500 eurot, vähenedes sujuvalt alates 1200-eurosest brutotulust, kuni muutub 2100 eurost alates nulliks euroks. 1350-eurose brutotulu juures on maksuvaba tulu 500 – 0,55556 x (1350 – 1200) = 416,67 eurot. Arvutuse lihtsustamiseks saab kasutada veebis olevaid kalkulaatoreid (kalkulaator.ee ja tulumaks.ee). Tulumaksu peab seega tasuma summalt 1350 – 416,67 = 933,33 eurot ning tulumaksukohustus on 186,67 eurot.
1350 eurot teeniva töötava pensionäri kättesaadav summa praktiliselt ei muutu.
Näide 2
200 eurot osalise töövõimetuse pensionit ja 600 eurot töötasu. Brutotasu kokku 800 eurot.
2017. aastal rakendus töövõimetuspensionile täiendav maksuvabastus, mille tulemusel oli kogu pension maksuvaba. 600-eurosest töötasust sai arvestada maksuvaba tulu 180 eurot ehk maksustatav summa oli 420 eurot ning tulumaksukohustus sellelt 84 eurot.
2018. aastal rakendub 800-eurose brutotuluga inimesele 500 eurot maksuvabastust ehk tulumaksuga maksustatav summa on 300 eurot ning tulumaksukohustus on seega 60 eurot.
Võrreldes eelmise aastaga jääb inimesel 24 eurot rohkem kätte.
* Arvutuste lihtsustamiseks on jäetud arvestamata töötus- ja pensionikindlustusmaksetega, mille määrad ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud ega mõjuta seega kättesaadava osa suurust.
Allikas: maksuamet