/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6756799t1hd25c.jpg)
Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees Kaul Nurm on seisukohal, et Eesti peaks omamaiste tootjate huvide kaitsmisel aktiivsem olema ja algatama Venemaa vastu veel kaks vaidlust WTO kaubandusreeglite rikkumise pärast.
Nurm: Eestil on küllaga põhjust Venemaad kaubandusreeglite rikkumises süüdistada (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurm meenutas, et Euroopa Liit esitas Venemaale 1,4 miljardi euro suuruse kahjunõude. Ta viitas rahvusvahelisele poliitikaväljaandele Politico, mille andmeil jõudis sel nädalal WTO arbitraaži rahaline kahjunõue, mille Euroopa Liit esitas Venemaale elussigade ja sealihatoodete ebaseadusliku sisseveokeelu rakendamise pärast alates 2014. jaanuarist.
Nurme sõnul sündis nõue tänu Taani, Hollandi ja Saksamaa tootjaorganisatsioonide survele ja arbitraaž peab nüüd välja selgitama, kas 1,4-miljonilise nõude suurus on põhjendatud. Euroopa Liit põhjendas oma kahjunõuet ettevõtete sisseveokeelule eelnenud aastate elussigade ja sealihatoodete ekspordikogustega Venemaale. Nõudele lisandus 15-protsendine kahjuintress.
«Juhul kui WTO arbitraaž selle nõude rahuldab, ei kuulu see summa siiski otse Venemaa poolt rahalisele hüvitamisele, vaid see summa kogutakse kokku Venemaa kaubavahetuselt Euroopa Liiduga täiendavate tollitariifidena,» selgitas Nurm ja lisas, et tema hinnangul oleks Eesti riigil põhjust algatada Euroopa Liidu Venemaa vastu täiendavalt veel kaks vaidlust WTO kaubandusreeglite rikkumise pärast.
Esimene neist puudutab Nurme sõnul 9. jaanuaril 2014. aastal Venemaa poolt ligi 30 Eesti toidutööstusele kehtestatud sisseveokeeldu. Keeldu rakendati valdavalt kala- ja piimatööstustele ning põhjenduseks tõi Venemaa sanitaar- ja fütosanitaarnõuete täitmata jätmise. Keeld lahenes Eesti ettevõtetele kasulikult üksnes hilisema Venemaa-poolse kontrolli ja järelevalvega. Ajutine ekspordilubade tühistamine kandis endas Nurme hinnangul siiski ennekõike Eesti ettevõtetelt turgude ülevõtmise ja solgutamise eesmärke.
«Taolist janti korrati ka 2017. aasta alguses,» märkis Nurm. «Esmalt tuli 13. veebruaril Venemaa toidu- ja veterinaarjärelevalve asutuselt Rosselhoznadzor teade sellest, kuidas Venemaale ekspordiks luba omavate ettevõtete nimekirjast võeti maha enamik Euroopa Liidu toiduainetööstuse ettevõtted, seal hulgas enamik Eesti toiduettevõtted. 15. veebruaril tuli aga välja otsus, et need load on taastatud. 17. veebruaril tuli aga uus otsus, et enamik Euroopa Liidu toiduettevõtete ekspordilube Venemaale on ikkagi tühistatud.»
«Kuna selles vahemikus ei kontrollitud Venemaa poolt mitte ühtegi Eesti ega ka Euroopa Liidu toiduettevõtet, viitab selline tõmblemine üheselt, et ekspordilubade tühistamise aluseks pole mitte järelkontrollide alusel tuvastatud reaalsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuete rikkumised, vaid üksnes Venemaa protektsionistlik sisekampaania, mis on otsene WTO kaubandusreeglite rikkumine,» selgitas Nurm.
Teine juhtum on Nurme sõnul seotud Euroopa Liidu toidusektorile rakendatud impordikeeluga, mis rakendus pärast Krimmi annekteerimist ja Vene agressiooni Ida-Ukrainas 7. augustil 2014. aastal. Euroopa Liit omalt poolt ei rakenda Nurme sõnul aga Venemaa toiduainetele mingeid kaubanduspiiranguid.
«Eesti ei ole teadaolevalt Euroopa Liidu kaudu nende kaubandusreeglite rikkumiste eest esitanud Venemaale WTO-s tänaseni mitte ühtegi nõudmist. Kuna Eesti on Venemaaga senisest kaubavahetusest üks kõige rohkem kaotanud riike, eeldaks siinkohal ka vabariigi valitsuselt aktiivsemat tegutsemist oma ettevõtjate huvide kaitsel,» ütles Nurm.
Vaidluse tagamaadena tõi Nurm välja aja, mil Leedus avastati esimene Aafrika seakatku juhtum. Päev hiljem keelustas Venemaa elussigade ja sealihatoodete impordi kogu Leedu territooriumilt, põhjendades seda WTO sanitaar- ja fütosanitaarnõuete rikkumisega. 27. jaanuaril 2014. aastal keelustas samadel põhjustel Venemaa elussigade ja sealiha sisseveo ka Poolast ja 28. jaanuaril kogu Euroopa Liidu territooriumilt.
Sama aasta 25. juunil avastati esimene Aafrika seakatku juhtum Lätis ja 8. septembril Eestis. Impordikeelud jõustati vastavalt 27. juunist ja 11. septembrist 2014.
Nurm juhtis tähelepanu asjaolule, et vastusena algatas Euroopa Liit 8. aprillil 2014 Venemaa vastu WTO vahekohtus vaidemenetluse, väites, et Leedule, Poolale, Lätile ja Eestile individuaalselt ning üldiselt kogu Euroopa Liidu territooriumile kehtestatud elussigade ja töödeldud sealihatoode sisseveokeelud on ebaseaduslikud ja vastuolus WTO lepingutega, mida Venemaa on kohustunud peale 2012. aastal WTOga liitumist järgima.
2016. aasta 19. augustil jõudiski WTO vahekohus seisukohale, et Venemaal oli õigus rakendada elussigade ja sealiha sisseveokeeldu üksnes nende riikide territooriumitel asuvatele ettevõtetele, mis jäid Aafrika seakatku avastamise järel kehtestatud piirangutsooni kas Leedus, Poolas, Lätis või Eestis, selgitas Nurm ja lisas, et seega puudus Venemaal õiguslik alus piirata elussigade ja sealiha importi mujalt ühenduse territooriumilt.
Venemaa vaidlustas vahekohtu otsuse WTO apellatsioonikohtus, kuid lõppenud aasta 23. veebruaril langetas apellatsioonikohus otsuse, et Venemaa vaie tuleb rahuldamata jätta. Sellel nädalal WTO arbitraaži jõudnud 1,4 miljardi euro suurune nõue põhinebki apellatsioonikohtu jõustunud otsusel