/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/01/05/7463255t1ha81d.jpg)
Itaalia veinide eksport tõusis mullu rekordilise 6 miljardi euroni, teatas lõppeval nädalal Itaalia suurim põllumajandusühendus, vahendab AFP.
Janused venelased kergitavad Itaalia veinieksporti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda suuresti tänu venelastele. Nimelt kasvas mullu Itaalia veinide eksport Venemaale lausa 47 protsenti.
Teistest suurematest riikidest kasvas eksport Saksamaale kolm, USAsse kuus ja Ühendkuningriiki kaheksa protsenti.
MüüK Hiina kasvas 25 protsenti, kuigi hiinlased eelistavad endiselt pigem Prantsuse veine. Itaalia ja Prantsusmaa on kaks suurt veiniriiki, mis igal aastal toodangu pärast konkureerivad ja loomulikult mitte ainult Hiinas. Mulluse saagi põhjal on suurem šanss aga Itaalial, kuna Prantsusmaa veinitootjad peavad leppima väga viletsa viinamarjasaagiga, mis tähendab nende jaoks viimase 60 aasta madalaimat veinitoodangut, kirjutas Bloomberg.
Peamine põhjus on eelmise aasta kevade käre külmalaine, mis kahjustas noori viljasid. Lisaks vähendasid saaki Champagne piirkonna suvetormid ja riigi kagupiirkonna põuaperiood, mis marju liialt kuivatas.
Veini tootmine kukub üle-möödunud aastaga võrreldes prognooside järgi pea viiendiku ja jääb umbes 36,9 miljoni hektoliitri juurde, mis võrdub 4,9 miljardi veinipudeliga. Viimati toodeti Prantsusmaal nii vähe veini 1957. aastal, mil saagi nurjas samuti kevadkülm.
Prantsusmaa põllumajandusministeeriumi andmetel said enim kahju Edela-Prantsusmaa Bordeaux ja Charente piirkondades. Kannatada said ka Kirde-Prantsusmaal asuvad Jura ja Alsace'i alad. Kahjusid prognoositakse ka Burgundia ja Languedoci piirkondadale ning Prantsusmaa kaguosale.
Itaalia veiniistandused said külmadega samuti kannata, kuid mitte nii palju kui Prantsusmaal.