Ettevõtja soovitab haigekassa ja hariduse erastamist

IT-ettevõtja Jaan Pillesaar. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tarkvarafirma Helmes ASi juhi ja omaniku Jaan Pillesaare sõnul peaks riik plaanimajanduse viljelemise viimaks lõpetama ja tervishoiu- ja haridussüsteemi erastama. 

Pillesaar, kes on ühtlasi ka Teenusmajanduse Koja juhatuse esimees, toob eeskujuna välja 1987. aastal ajalehes Edasi esitatud Isemajandava Eesti (IME) idee, mis tuleks nüüd lõpuni viia. See tähendab, et me lubame teha oma elu olulisi majandusotsuseid kodanikel endal, rääkis ta. 

Ettevõtja sõnul läks pärast Nõukogude Liidu lagunemist Eesti üle küll lääne turumajandusele, kuid mõned olulised funktsioonid – peamiselt meditsiini- ja haridussüsteem – jäid endiselt nõukogude süsteemi kinni. «Selle tulemuseks olid ja on kõrged tööjõumaksud, mis riigi algaastail meie majanduse arengut oluliselt ei takistanud, täna aga sõna otseses mõttes lämmatavad,» leidis Pillesaar.  

Teda häirib, et Eesti tervishoius ja hariduses toimib endiselt plaanimajandus. Kuna konkurents ei toimi, on õpetajate ja arstide palgad kunstlikult madalal. Seetõttu käivad osad maksumaksja raha eest koolitatud arstid tööl välismaal, teised teevad ületunde.

«Samal ajal on tõeliselt hädas olevad kodanikud sunnitud endale ise arstiabi ostma, kui «tasuta» tervishoiu järjekordasid ära oodata ei jaksa,» viitas ettevõtja valukohale. Tema sõnul ongi karm reaalsus see, et jõukamad kodanikud maksavad arstile otse ja saavadki kohe abi, samas kui vaesemad ootavad hullemal juhul «tasuta» ravijärjekordades nii kaua, et surevad enne ära.

Seega on laialdaste riigiteenuste loomise kunagine algpõhjus – suurem solidaarsus – Pillesaare sõnul kadunud. «Kogu selle fiskaalpoliitilise mudeli pikaajaline lõpptulemus on maailma keskmise suhtes tasapisi langev elustandard, teiste sõnadega – kodanike suhteline vaesumine pikemas perspektiivis.»

Pillesaare soovitus riigile on asendada tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalsüsteemis plaanimajandus turumajandusega. Selleks tuleb jätta osa maksuraha kodanikele kätte ja riigieelarvest toetada vaid neid, kes riigi abi tegelikult ka vajavad, sarnaselt pensionidele. «Selline süsteem tagab säästlikkuse ja kokkuvõttes paremini ka solidaarsuse, sest tegelike abivajajateni jõuab rohkem abi, kui täna,» leidis ettevõtja.