Sanatooriumi juht: pikad järjekorrad Eesti-Vene piiril annavad Soomele konkurentsieelise

Narva-Jõesuu Sanatoorium. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vene klient on leidnud tee tagasi Eesti sanatooriumitesse, kuid Soome-Vene piiri ületuse kiirus ja suured allahindlused tõmbavad nad rohkem põhjanaabrite juurde.

Narva-Jõesuu Sanatooriumi tegevjuhi Karina Küppase sõnul sellist kõrgseisu, nagu 2014. aastal oli, enam ei ole, kuid iga kuuga tuleb vene turiste järjest rohkem tagasi Eesti hotellidesse ja sanatooriumitesse.  «Seda, kas vene turist kipub või ei kipu Eestisse, määrab ausalt öeldes see, et nad on juba käinud, kõike näinud ja enda jaoks lihtsalt välja valinud mõned lemmikhotellid, mida nad külastavad iga aasta,» sõnas Küppas ja lisas, et nii palju kui ta on vene reisibüroo esindajatega suhelnud, on viimased kinnitanud, et mõnd hotelli armastavad vene turistid rohkem ja mõnd vähem.

Küppase sõnul ei ole enam ammu nii, et terve Eesti on vene turistile atraktiivne. «Ikkagi see, kes siin käib, on siin pidevalt käinud ja on siin juba kas kuuendat-seitsmendat või kümnendat korda ning ta teab, kuhu minna,» märkis ta. Huvitava asjaoluna tõi Küppas välja aastavahetustel vene turistide vähenemise. «Ma ei tea, kas nad käivad siis Tallinnas rohkem, et meie juurde nad ei jõua,» sõnas ta ja lisas kiirelt, et siiski vene turistide vähesuse üle kurta ei saa. «Aga see, mis puudutab vene jõulusid, on nii nagu vanasti, seitse päeva ikka järjest jutti. Pole midagi muutunud ja täpselt samamoodi on ka märtsis ja oktoobris, kui on koolivaheaeg.»

Üheks suurimaks takistuseks Vene turistide saabumise juures peab Küppas aga Eesti-Vene piiri ületuseks kuluvat aega. «Keegi kunagi ei tea, mitu autot seal seisab ja autodega ei juleta väga tullagi,» sõnas ta. «Soome minek ja Soomest tulek on palju lihtsam. Seal ei ole järjekorrad nii pikad, lastakse kiiremini läbi ja kogu see süsteem on natukene teisiti korraldatud.» Küppas käis ka ise põhjanaabrite juures piiriületust kaemas. Kui autosid oli järjekorda tekkinud nii palju, et reisiseltskond uskus Eesti-Vene piiri ületuse kogemusele tuginedes, et piiri ületamiseks läheb veel tunde, sõitis mööda buss, mis vaatas, et autosid on palju ja kohe tehti uued aknad lahti. «Kõik said poole tunniga Soome mindud. Meil on kahjuks nii, et kui sa oled järjekorras, siis sa seisadki järjekorras ja keegi ei vaata, et autosid on palju, teeme nüüd kiiremini tööd.»

Lisaks kiiremale piiriületusele meelitavad Vene turiste Soome ka suuremad allahindlused. «Kui meil soodustusi tehakse, siis see on maksimaalselt  20 protsenti, vahel võib-olla 30 protsenti. Soomes on ikka 60 protsenti,» kinnitas Küppas. «See on vähemalt see, mis kliendid räägivad.»

Toila Spa tegevjuhi Jaak Pruunese sõnul on Eesti-Vene piiriületuse puhul tegemist igavese teemaga. «Piir ei ole valmis selleks, et vastu võtta ühe päevaga kogu Venemaa,» sõnas ta. Selleks, et kliente siiski hoida, on Toila Spa kasutusele võtnud ettemaksusüsteemi. «Me võtame alates 1. oktoobrist inimestelt ettemaksuraha ja kui ta on selle ära maksnud, siis ta ei lähe Soome, vaid tuleb ikkagi meile, sest 1. oktoobril, kui ta maksis, siis ei mõelnud ta veel piirisaba peale.»

Toila Spa on aastavahetuse ja jõulude paiku venelaste seas niivõrd populaarne, et Pruunese sõnul jäi ootelehele veel mitu sada inimest, kes oleks tahtnud tulla. «Need võivad nüüd mõelda jah, et Toilasse ei saanud, lähme Soome,» spekuleeris ta ja lisas, et tema Soomet ei karda. «See on nii kallis ja venelased on väga hinnatundlikuks läinud.»

Värska sanatooriumis oli aastavahetusel maja välja müüdud, sanatooriumi juhi Vello Saare sõnul olid pooled vene turistid. «Täpselt ei ole üle lugenud, aga 250st kusagil 120-130 olid vene omad,» sõnas Saar. «Meie peame seda igati heaks seisuks.»

Kui Toilasse ja Narva-Jõesuusse tulevad Vene turistid üldjuhul läbi Narva piiripunkti, siis on Värskasse saabujatel võimalik sanatooriumisse tulla läbi kahe piiripunkti. Seetõttu ei ole ka Saare kõrvu jõudnud probleem võimalikust konkurentsist Soome näol. «Kindlasti on lõuna pool  ilmselt ka see sissetulevate turistide arv väiksem, võrreldes Põhja-Eestiga, kus ju Narvast Tallinnani on neid ahvatlusi küll ja veel.»

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi sõnul kahekordistub pühade ajal  piiriületuste Eesti-Vene piiril. «Enamasti sõltuvalt majutusasutuste sisse- ja väljaregistreerimise kellaaegadest soovib suur osa inimesi piiri ületada üsna üheaegselt, mis paratamatult toovad endaga kaasa tavapärasest pikemad järjekorrad,» selgitas ta ja lisas, et kõige intensiivsem piiriületus toimub läbi Narva piiripunkti. «Viimaste aastate kogemus näitab, et Narva piiripunktis võib piiriületajate arv ööpäevas küündida ligikaudu 20 000 inimeseni tavapärase 10 000 asemel.»

Järjekordade vältimiseks soovitab Püvi võimalusel piiriületuseks kasutada ka Koidula või Luhamaa maanteepiiripunkti, kus järjekorrad väiksemad.

«Aastavahetuse eel ja jaanuari esimeses pooles on piiripunktis avatud kõik sõiduread ning tööle rakendatud ka täiendavad ajutised kontrollkohad, et piiriületusprotsessi kiirendada,» rääkis Püvi. «Piiriületajatelt ootame eelkõige kannatlikkust ja rahulikku meelt ning anname omalt poolt maksimaalse, et kõik soovijad ka sihtkohta jõuaksid.»