Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ettevõtja Antti Moppel: sisserändajad ei ole võimelised tööd tegema

Olerexi omanik Antti Moppel. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Kui üldiselt otsivad Eesti ettevõtted töötajaid tikutulega taga ja soovivad aina enam välismaalasi appi tuua, siis kütusefirma Olerexi üks omanikke Antti Moppel leiab, et sisserändajad ei ole võimelised meie tööturule piisavalt panustama.  

Suurettevõtja rääkis uude aastasse vaadates, et tõenäoliselt maadleme me paljuski samade probleemidega, mis mullu enim kinga pigistasid. Üks olulisim neist on kindlasti töökäte puudus. «Eesti on jõudnud heaoluriikide hulka, kus rahvastik vananeb ja kahaneb, elatustase tõuseb, soov teha rutiinset tööd kaubandussektoris väheneb,» ütles ta.

Küll on ta aga veendumusel, et tööjõupuudust ei ravi võõrtööjõu siia toomine. «Sisserändajad ei ole võimelised ja tihti ka ei soovi tööturule piisavalt panustada,» leidis ta. Tema sõnul oleks lahendus hoopis madalat lisaväärtust tootvate töökohtade jätkuv automatiseerimine.

Selle arvamusega eristub Moppel oluliselt paljudest teistest Eesti ettevõtjatest, kes on sel aastal korduvalt rõhutanud, et meie sisserändekvoot on liiga väike ja et me peaks rohkem võõrtööjõudu sisse lubama. Seda on rääkinud nii ehitusfirmad kui ka tarkvaraettevõtted.

Moppel nõustub, et tema vaade ongi teistsugune. Ta küll tunnistab, et IT-sektoris on spetsialistidest puudus, kuid ta ei arva, et siin on takistuseks kvoodiküsimus. «Pigem on see üleilmne konkurents selliste spetsialistide peale.»

Mis puudutab ehitust, siis seal tuleb välismaalane Moppeli sõnul kergemini toime, kuna vajalikud on eelkõige käelised oskused ja keeleoskus mängib väiksemat rolli. «Lihtsama töö tegijate puhul ei ole oluline ei väljaõpe ega keeleoskus, otsustab see, kui väikese palga eest on inimene nõus tööd tegema. Ma arvan, et kvoodisüsteem on loodud just seda tüüpi tööreisijate arvu piiramiseks.»

Seevastu kaubandus-teenindussektoris, kus Olerex ise opereerib, Moppeli sõnul aga kohalikku keelt valdamata korralikku tööd ei tee. «Keelt on vaja nii väljaõppeks kui igapäevatööks klientidega. Ilma selleta ei ole inimene võimeline seda tööd tegema.»

1,3-eurone bensiinihind on viimane taluvuspiir

Moppel ootab kütuseärimehena uuest aastast veel seda, et bensiiniliitri hind ei tõuseks üle 1,3 euro, kuna see on paljudele psühholoogiline taluvuspiir. Paljud kütusemüüjad on märku andnud, et hinnaralli maailmaturul ja 10- protsendiline kodumaine aktsiisitõus kergitavad bensiini hinna üle paljude aastate 1,3 euroni liitrist.

Olerexi endi tulevikuplaanidest rääkides loodab Moppel, et neil õnnestub äsja omandatud Favora tanklad Olerexi värvidesse viia ja kapitaalselt ümber ehitada. Lisaks lubas ta ehitada uusi bensiinijaamu ka mujale, nii uutesse asukohtadesse kui ka praeguste asemele.

Valitsusele soovitas Moppel seda, et nad peavad muutma arusaama ümbritsevast elust, sest siis tulevad ka õiged otsused. «Pahede maksustamine kõrgemalt kui naaberriikides viib maksutulud naaberriikidesse ja jätab tagajärgedega võitlemise Eestisse,» vihjas Moppel alkorallile.

Ta rõhutas, et riik konkureerib maksupoliitika kaudu naaberriikidega täpselt samamoodi, nagu ettevõte oma konkurentidega. «Tark maksupoliitika annab riigile naabrite ees võimsa konkurentsieelise. Rumala maksupoliitika märk on kaubandusturism naaberriikidesse.»

Sellise maksupoliitika tagajärg on ka see, et rahvusvahelised transpordiettevõtted tangivad kõikjal mujal kui Eestis. Moppel tõi välja, et kui sõita Eestist Hispaaniasse, siis on Eesti ja Prantsusmaa veokite tankimiseks kõige kallimad riigid.

«Eelmisel aastal müüs Olerex iga kümnenda kütuseliitri välismaal. See tendents jätkub,» sõnas ta. 

Tagasi üles
Back