Luminor: pensionifondidele tõid edu riskantsemad investeeringud

Luminor Pensions Estonia (endine Nordea Pensions Estonia) juht Angelika Tagel. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

2017. aasta oli Eesti pensionifondimaastikul huvitav aasta. Tegevust alustasid uute turuosaliste fondid ning aasta alguses ei osanud oodatagi, et pensionifondide investeeringutele tuleb sedavõrd edukas aasta.

Eesti pensionisektor näitas end aktiivse ja elujõulisena. Muutusi oli mitu. Uute ehk nn indeksfondide lisandumine Eesti pensionifondide turule on märk meie pensionisüsteemi küpsusest. Siiski nägime selle aasta põhjal, et väikeste tasudega fondidel, mis tulid turule suurte lubadustega, on ka varjupool. Ära ei tohi unustada, et väike tasu iseenesest ei too suurt tootlust. Mööduv aasta näitas, et võrdlusindeks võib ju tublisti kasvada, kuid valuutakursi muutus võib kogu rõõmu ära nullida. 2017.aastal indeksid Ameerikas tõusid ja tegid uusi rekordeid. Samas aga odavnes USA dollar märkimisväärselt ja seetõttu ei teeninud Eesti indeksfondide investorid USA turult suurt tulu.

Siiski oli 2017 ideaalne aasta indeksfondidega alustamiseks, sest meid ei tabanud ükski suurem kriis. Teisalt tuleks arvestada, et need fondid siiski ei sobi inimestele, kes väärtpaberiturgudel iseseisvate otsuste langetamisel tunnevad end ebakindalt ning sobivad pigem neile, kes omavad juba investeerimiskogemust ja oskavad ka indeksfondidega kaasnevate riskidega arvestada.

Edu riskantsematel investeeringutel

Valuutaturgude liikumine ja USA dollari odavnemine euro suhtes panid proovile ka aktiivselt juhitud nn traditsioonilised pensionifondid. Seetõttu vältisid paljud pensionifondid investeeringute suurendamist USA dollaris. Keeruline oli ka väiksema riskiga investeeringute tegemine, sest selliste võlakirjade tootlused jäid 2017. aastal nullilähedaseks.

Arvestades, et viimase 12 kuu inflatsioon on Eestis juba üle 4% (allikas: Statistikaamet), peavad pensionifondid pingutama, et klientide raha reaalväärtust kasvatada. Turvalisel territooriumil mängides pensionikoguja pigem kaotab. Head kaitset inflatsiooni vastu pakkusidki riskantsemad võlakirjad ja aktsiad. Regionaalselt olid paremad tootlused Aasias ja laiemalt arenevates riikides. Nende piirkondade aktsiaturge iseloomustava indeksi (MSCI Emerging Markets Index) kasv oli novembri lõpu seisuga 28%. Ka Kesk-Euroopa aktsiainvesteeringud, mis kasvasid 2017. aasta 11 kuuga 6,5% (MSCI Europe Index), andsid kena panuse Eesti pensionifondide tulemustesse. Pensionifondid ei investeeri kogu raha aktsiatesse, nad peavad oma investeeringuid hajutama. Seetõttu ei küündi pensionifondide tootlused nii suurte numbriteni, kuid kaugemate piirkondade majanduskasv on ka meile kasulik.

2017. aastal suurendasid mitmed traditsioonilised pensionifondid Eestisse tehtud investeeringute mahtu. Kui seni oli kodumaist investeerimist piiranud vähene pakkumine siinsel väärtpaberiturul, siis möödunud aastal tekkis pensionifondidel uusi huvitavaid võimalusi Eestisse investeerimiseks.

Pilguheit uude aastasse

Uude, Eesti 100. sünnipäeva aastasse astume juba harjumuspärase rütmiga. Veebruarist vähenevad enamiku pensionifondide valitsemistasud. See on pensionikogujate jaoks positiivne, kuid tasudest enam mõjutab tulevase pensioni suurust fondide tootlikkus. Ootused väärtpaberiturgudel uue aasta algusega eriti ei muutu. Nii kasvumootorid kui ka probleemkohad on endised. Jätkuvalt on pooleli Brexiti protsess ja ebakindlust lisab Põhja-Korea tegevus. Pinevad ajad on Süürias ja Põhja-Aafrika konflikt ei ole leidnud lahendust. Seega on riskide globaalne hajutamine peamine märksõna ka uuel aastal. Pensionifondivalitsejate eesmärk on investeerida piirkondadesse ja valdkondadesse, mida kriisid ei mõjuta. Selle põhimõtte järgi tegutsevad ka Luminori pensionifondid.

Eesti pensionikoguja jaoks toob uus aasta muutusi. Paljud suurendasid vabatahtlikult oma makseid II sambasse aastateks 2014–2017. Nüüd taastub varasem, väiksemate sissemaksetega II samba režiim. Inimestel tuleb endalt küsida, kas vahepealsetel aastatel kogutud pensionikapital on piisav või peab suurendama maksete tegemist vabatahtlikku III pensionisambasse. Riik on valmistamas ette ka riikliku pensionikindlustuse remondikava, mille kohaselt seotakse riiklik pension lahti praegusest palgast. See suurendab vabatahtliku pensioni kogumise vajadust veelgi.

Uuringud näitavad, et ootus pensioni suhtes on suur – paljud inimesed ja ettevõtted on rohkem avatud ka tööandjapensioni lahendustele. Väga loodaks järgmisel aastal näha diskussiooni kogumispensioni valikute täiendamise ja pensioni rahastamise lisaallikate üle, sh tööandjapensioni teemal. Lahendused, mis aitavad meie tulevikku turvalisemaks muuta, ei pruugi olla keerulised ja kauged. Oluline on siinkohal hoiduda juba toimiva pensionisüsteemi lõhkumise mõtetest, fookus tuleb hoida tuleviku sissetuleku parandamisel ja lisavõimaluste loomisel.