/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/05/22/6697301t1h0f22.jpg)
Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja uues sõnastuses, sest tingituna Eesti kiiremast majanduskasvust on Eesti kasutatavad struktuurivahendid vähenenud 35,4 miljoni euro võrra.
Kiirem majanduskasv viib Eestilt 35,4 miljoni euro jagu toetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsemalt on rakenduskava muudatus tingitud Euroopa Komisjoni poolt Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite mahule kohaldatud tehnilisest kohendusest ehk vahendite vähendamisest 35,4 miljoni euro võrra. Muudetud on ka mõõdikute sihttasemeid ja projektide maksumusi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Euroopa Komisjon otsustas möödunud aasta lõpus praeguse eelarveperioodi vaheülevaatuse järel vähendada Eestile eraldatud toetuste mahtu 35,4 miljoni euro ehk ligikaudu 1 protsendi võrra.
Kogu Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi reguleerivas EL-i määruses on sätestatud, et komisjon vaatab 2016. aastal üle liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja tööhõive näitajate 2012. aasta prognoosid ja reaalsed tasemed aastatel 2012–2014.
Kui liikmesriigil oli nende näitajate arvestuses paremini läinud, siis vähendati selle struktuurivahendite ehk Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) ja Ühtekuuluvusfondi kogumahtu. Just nii juhtus ka Eestiga, mille toetuste mahtu perioodiks 2014-2020 otsustati vähendada 35,4 miljoni võrra.
Eesti saab käesoleva eelarveperioodi jooksul EL-ist 4,5 miljardit eurot enam kui ise sinna sisse maksab. Eesti enda panus on suurusjärgus 1,4 miljardit eurot.