/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/12/28/7440739t1h45c9.jpg)
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest uuringust selgus, et ligi 40 protsendil Eesti peredest on viimase aasta jooksul olnud rahahädas. See tähendab, et nende sissetulekud ei katnud kõiki pere igapäevakulusid.
40 protsenti Eesti peredest on tänavu olnud rahahädas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiliseks kitsaskohaks on see, et rahaasju arvestatakse mälu järgi ega kasutata muid abivahendeid. See aga tekitab kuu lõpus olukorra, kus raha on otsas ja puudub täpne arusaam, millele see kulus.
Kui ka Sina tunned, et Sinu selle aasta finantskäitumise hinne on mitterahuldav, siis loe edasi ja võta vastu väljakutse teha uuel aastal teisiti!
Kulude suur kolmik ehk kust saab raha kokku hoida
Selleks, et saada ülevaade rahakotti liigselt koormavatest kuludest, on vaja pidada eelarvet ning panna kirja kõik kulud ja tulud. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Kui kulu- ja tuluread kirjas, tasub väljaminekute kärpimiseks alustada kõigepealt nn suurest kolmikust ehk toidust, eluasemest ja transpordist. Need moodustavad tavaliselt pere eelarvest üle poole ja seetõttu on nendes kategooriates võimalik ka enim raha kokku hoida.
Nii mõnigi kord piisab antud kolmiku puhul ühekordsest otsusest, et mõju pere rahakotile oleks märkimisväärne. Näiteks, kui peres on kaks autot, tasub mõelda ühest loobumisele ja kasutada rohkem ühistransporti.
Toit ampsab eelarvest suurima tüki
Toidukulud võtavad aga eelarvest kõige suurema tüki, moodustades keskmiselt veerandi pere väljaminekutest. Üha kallinevate toiduhindade juures on oluline seda kulurida tähelepanelikumalt jälgida. Toiduostude harjumuspäraste valikute ülevaatamise ja muutmisega on võimalik märkimisväärselt raha kokku hoida.