Mis muutus tänavu tööturul?

Veebruaris selgus, et Eesti ettevõtetes levib ka armastust ja iga teine eestimaalane on märganud või kogenud kontoriromantikat.e Foto: SCANPIX

Tööportaal CVKeskus.ee võttis kokku lõppeva aasta uuringud, palgatrendid ja muud tööturu-uudised. Mida tõi 2017. aasta Eesti tööturule?

«Tööl veedame me märkimisväärselt suure osa elust – anname oma ajast üldjuhul 40 tundi nädalas tööandja kasutada – seega on igati mõistetav, et soovime veeta selle aja meeldivas keskkonnas, motiveerivatel tingimustel ja täidetuna tähendusrikaste ülesannetega,» sõnas CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht  Henry Auväärt. 

«Ootustele mittevastavad tingimused ja puudulik juhtimiskvaliteet muudavad tööelu aga pingeliseks. Taolist rahulolematust ja soovi heale töökohale liikuda peegeldasid ka mitmete 2017. aastal korraldatud uuringute tulemused. Elu on lihtsalt liiga lühike, et veeta kolmandik oma ajast ebamugavas keskkonnas ja stressis olles.»

Ülevaade 2017. aasta uuringutest:

2017. aasta alguses võitis Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli Eesti Energia ja esikolmikusse lisandus lisaks Telia Eestile ka Swedbank. Eesti Energia on parima tööandja tiitli võitnud koguni neljal korral. Tööandja edu saladuseks pidasid töövõtjad karjäärivõimaluste rohkust ettevõttes, konkurentsivõimelist palgataset ja töötajatele usaldatud suurt vastutust.

Lisaks saime jaanuaris teada, et vastupidiselt levinud arvamusele, et noorte palgaootus on ebarealistlik, on suur osa noortest tegelikult valmis töökogemuse nimel töötama ka miinimumpalga eest. Noorte seas korraldatud uuring näitas, et noorte netopalga ootus esimesele töökohale püsib 600 – 1000 euro vahemikus, kuid tervelt kaks kolmandikku noortest on valmis pärast õpinguid haarama töökogemust ka miinimumpalga eest.

Veebruaris selgus, et Eesti ettevõtetes levib ka armastust ja iga teine eestimaalane on märganud või kogenud kontoriromantikat. Enam kui 3000-st küsitletud Eesti töövõtjast tunnistas iga teine vastaja, et on märganud kontoris kolleegidevahelist romantikat või koguni seda ise kogenud.

Uuring näitas, et enim astuvad töökohal suhtesse koolituse ja personalitöö (28 protsenti), turunduse ja reklaami (25 protsenti), mehaanika (21 protsenti), toitlustus- (21 protsenti) ja müügivaldkonna töötajad (20 protsenti).

2017. aasta märtsikuus mõjutas tööturgu tugev külmetushaiguste laine ja enam kui 1000 töövõtja küsitlemisel selgus, et 93 protsenti eestlastest on haigena tööl käinud. Kõige tihedamini käisid haigena tööl finantsvaldkonna töötajad. Lisaks selgus märtsis, et vastupidiselt riigi plaanidele pikendada pensioniiga, otsivad noored võimalusi loobuda palgatööst märksa varem. Uurides noorte suhtumist töösse, selgus, et tööjõu vähenemine võib lisaks demograafilistele muutustele veelgi kiireneda, kuna noored soovivad tööturult oodatust varem väljuda.

Maikuus korraldatud uuring näitas, et tööjõupuudusest tulenev töökoormuse kasv on mõjutanud suurt osa Eesti töötajatest – tervelt 80 protsenti töövõtjatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist. Enim olid ületöötanud assisteerimise- (49 protsenti), infotehnoloogia- (48 protsenti), ehituse ja kinnisvara- (47 protsenti) ning tervishoiusektori töötajad (46 protsenti). Kõige stressivabam töökeskkond oli küsitluse tulemuste põhjal finantssektori töötajatel.

Lisaks selgitasime välja, kui palju peab Eestis teenima, et kuuluda rikkaima 10 protsenti sekka. Tulemused näitasid, et Harjumaal on palgatabeli tippu esimese 10 protsendi sekka jõudmiseks vaja teenida 2250-eurost kuupalka. Tartus ja Tartumaal on tippu jõudmiseks vaja teenida 1800 euro suurust kuupalka, mujal Eestis piisab 1600–1650-eurosest brutopalgast.

2017. aasta suveperioodi alguses kerkis rekordkõrgele tasemele hooajaliste tööpakkumiste arv. Tunnipalka pakkusid tööandjad hooajatöödel alates 2,80 eurost kuni 18 euroni.

Juunikuus uurisime, milliste kõrgkoolide haridus tagab Eestis kõrge palga. 6500 töövõtja palgaootuste analüüsist selgus, et konkurentsitult kõrgeim palgaootus oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanuil (2061 eurot). Pingereas järgnesid Estonian Business Schooli (1581 eurot), Tallinna Tehnikaülikooli (1554 eurot) ja Tehnikakõrgkooli (1539 eurot) vilistlased.

Lisaks näitasid suvel korraldatud uuringu tulemused, et 2017. aastal ümbrikupalka saanud töövõtjate arv kasvas. Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12 protsenti küsitletuist, siis tänavu oli see osakaal 14 protsenti.

Sügisel saime töövõtjaid küsitledes teada, et paljud Eesti töötajad on juhtimiskvaliteediga rahulolematud. Pea iga kolmas (29 protsenti) vastaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui täituks üks tingimus – vahetuks nende otsene ülemus. Kokku ei olnud juhtimiskvaliteediga rahul rohkem kui iga teine töötaja (60 protsenti).

Lisaks selgus, et väga suur osa Eesti töövõtjatest teeb ületunde ja paljudel töötajatel ei ole ületunnid tasustatud. Varasema uuringuga võrreldes oli tasustamata ületunde tegevate töötajate arv kasvanud.

Tööandjate seas korraldatud tööturu-uuring selgitas aga välja ettevõtjate 2018. aasta plaanid. Selgus, et pea iga teine tööandja valmistub uuel aastal töötajate palku tõstma. Uuringu lähemal analüüsimisel saime teada, et palgatõusu eestvedajaks on avalik sektor. Lisaks selgus, et igas teises ettevõttes tahetakse 2018. aasta esimesel poolaastal luua ka uusi töökohti ja 72 protsenti tööandjatest soovivad värvata lisatööjõudu – seega suurendavad tööandjate ambitsioonikad värbamisplaanid Eesti inimeste võimalusi leidmaks endale hea töökoht

LISAMATERJALID:

Faktid 2017. aastal tööturul toimuvast.

Eesti ihaldusväärseima tiitli võitis Eesti Energia.

Noorte netopalga ootus esimesele töökohale jäi 600 – 1000 euro vahemikku.

Iga teine eestimaalane oli märganud või kogenud kontoriromantikat.

93 protsenti eestlastest käis haigena tööl.

80 protsenti töövõtjatest täheldas endal, ülemusel või kolleegidel läbipõlemist.

Enim olid üle töötanud assisteerimise-, infotehnoloogia-, ehituse ja kinnisvara- ja tervishoiusektori töötajad.

Kõige stressivabam töökeskkond oli finantssektori töötajatel.

Et kuuluda Eestis rikkaima 10 protsenti sekka, tuli 2017. aastal teenida vähemalt 2000-eurost brutokuupalka.

Hooajaliste tööpakkumiste arv kerkis 2017. aasta suveperioodi alguses rekordkõrgele tasemele.

Kõrgkoolide palgaedetabelis oli kõrgeim palgaootus Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanuil (2061 eurot).

Ümbrikupalga saajate osakaal kerkis tänavu 14 protsenti-le.

Juhtimiskvaliteediga ei olnud rahul 60 protsenti töövõtjatest.

Iga teine töötaja tegi ületunde.

Iga teine tööandja valmistus palgatõusuks ja plaanib 2018. aastal tõsta töötajate palku.

Iga teine ettevõtja plaanib ka uute töökohtade loomist ja 72 protsenti tööandjatest soovivad värvata lisatööjõudu.