Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/12/17/7415545t1hfbd3.jpg)
Eestisse saabuv välismaalane peab suuresti lootma kolleegidele: ilma toetavata sõnata ei anta võõrkeelsele korterit, ei leia perearsti ning bürokraatia ajab silme eest kirjuks.
Olenemata sellest, mis valdkonda välisspetsialist Eestisse tööle tuleb, on probleemid kõigil samad – dokumentide vormistamine on keeruline ja aeganõudev, üürikorterit on raske leida ning vähe on ingliskeelset infot, kirjutab Äripäev.
Pipedrive'is tootejuhina töötav Venezuelast pärit Maria Lasprilla ütles, et paljud firmad ei tea, mida välisriigist võetud töötajaga edasi peale hakata, näiteks milliseid dokumente tuleb esitada, kuhu ja millises järjekorras. Lasprilla tuli Eestisse tööle kümme aastat tagasi ja pärast seda on aidanud oma kahel vennal Eestisse tööle tulla. Lisaks on ta näinud, kuidas kolleegid siin sisse elavad. Ta on veendunud, et Eestisse tööle ja õppima tulijaid on aina enam, aga lihtsamaks pole asjaajamine palju muutunud. «Kui uus töötaja tuleb Euroopa Liidu riigist, on lihtsam. Vastasel juhul tuleb arvestada, millised on Eesti ja konkreetse riigi omavahelised kokkulepped,» märkis Lasprilla.
Loe pikemalt Äripäevast.