Kirik tahab okupatsioonikahjude heastamiseks miljoneid eurosid

Peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi kirikud saavad juba kopsakat nn. katuseraha, tahab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) valitsuselt sõja ja nõukogude okupatsiooni ajal kirikutele tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. 

EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjeldas, et nõukogude võim sundvõõrandas kirikult ja kogudustelt kõik kirikuhooned, pastoraadid ja kabelid, samuti muu kinnisvara.

Jõuga käest võetud sakraalhoonetest suur osa jäeti koguduste kasutusse, kuid esines ka väärkasutust: pühakodasid kasutati küünide, ladude, garaažidena, selgitas peapiiskop kirjas valitsusele. 

Seetõttu olid need hooned väga halvas seisus, mis ohustas nende säilimist. Paljud hooned on kas osaliselt või täielikult hävinud või ei ole neid enam võimalik taastada endiseks otstarbeks ja iseseisvaks majandamiseks.  

Seetõttu soovib EELK sakraalhoonete restaureerimiseks, renoveerimiseks, ehitamiseks ja soetamiseks 3,2 miljonit eurot. Sellest 2 miljonit läheks Tallinna Toomkiriku restaureerimiseks ja 1,2 miljonit Mustamäe ja teiste sakraalhoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks.

Ülejäänud pea 3,6 miljonit eurot läheks oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning investeeringuteks.

EELK soovib raha valitsuse omandireformi reservfondist. «Toetuse eraldamisega aitab Eesti riik heastada sõja ja okupatsiooni ajal omandiõiguse rikkumisega toimunud ülekohut,» lõpetas Viilma oma pöördumise.