Riik peidab viimsegi õllepurgi silma alt ära (23)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õlu kaob poodides peagi silma alt.
Õlu kaob poodides peagi silma alt. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi alkoholi müügi- ja reklaamipiirangud said riigikogus esialgsest veidi leebema kuju, valmistavad need õlletootjatele ja kaupmeestele endiselt tuska. Olukorras, kus alkoholi tuuakse nagunii Lätist, peidab riik veel viimasegi õllepurgi ära, parastavad nad. 

Kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kahe aasta eest alkoholiseaduse karmistamise paketi välja käis, hoidsid paljud osapooled hinge kinni – nõuti alkoholi eraldamist muust kaubast läbipaistmatu vaheseinaga, müügikeeldu tanklates ja alkoholireklaami pea täielikku keelustamist.

Täna võttis riigikogu vastu alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatused, kus samu piiranguid lahjendati. Vaheseinte ehitamise asemel peavad poed käraka teistest kaupadest lihtsalt eraldi paigutama. Seaduses sõnastatakse see nii, et alkohol ei tohi kliendi jaoks alates 2019. aasta teisest poolest «märgatavalt nähtav» olla.

Eelnõu riigikogus menetlenud majanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et viin ja õlu tuleb edaspidi paigutada kaupluste nurka nii, et alkoholiriiulid on muu müügisaali poole nii-öelda seljaga. Inimeste liikumistrajektoor tuleb kujundada moel, et klient ei peaks alkoholiga tahtmatult kokku puutuma.

Erandi saavab väiksemad poed, näiteks tillukesed maakauplused, kus alkoholi peitmine või spetsiaalse ruumi ehitamine pole lihtsalt võimalik. Siiski tuleb neil Sesteri sõnul edaspidi alkohol ja muu kaup lahus hoida. Sisuliselt näeb see välja nii, et säilivad seina äärsed külmikud, kuid neis ei tohi samal ajal müüa näiteks siidrit ja limonaadi.

Riigikogu tööd tuleb hakata üle tegema

Kaupmeeste liidule ja suurematele jaekettidele jääb seaduses sätestatud «märgatavalt nähtav» aga hämaraks ja üldisõnaliseks. Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et neil valitseb suur selgusetus, mida seadusekohendus neilt konkreetselt nõuab. «Märgatavalt nähtav on loomulikult hägune väljend ja kuidas see praktikas hakkab välja hakkab nägema, tuleb alles välja selgitada,» lisas Selveri juht Kristi Lomp.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Nele Peili sõnul lükkas riigikogu kogu töö sotsiaalministeeriumi ametnike ja kaupmeeste endi kraesse, kuna just viimased peavad õõnsat sõnapaari «märgatavalt nähtav» praktiliste juhistega sisustama hakkama. Sisuliselt võib see tähendada nii seda, et mõni kauplus ikkagi ehitab vaheseina kui ka seda, et pood peab lihtsalt riiulid ümber tõstma.

Olgu üks või teine variant, toob see Peili hinnangul kaasa olulisi ümberkorraldusi, mille maksumus võib küündida kuni paarikümne tuhande euroni poe kohta. Selle vältimatu tagajärg on see, et investeeringud tuleb kinni maksta tavalisel poekülastajal. Paar senti võib otsa minna nii alkoholile kui muudele kaupadele. «Tuleb arvestada, et me ei konkureeri enam riigi siseselt, vaid üha rohkem ka naabritega,» viitas Peil kasvõi üha süvenevale piirikaubandusele Lätiga.

Kes alkoholi tahab, leiab selle endiselt üles

Väljapaneku piirangu eesmärk on vähendada alkoholi eksponeeritust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta muid poekaupu nii, et nad alkoholiga kokku ei puutuks. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof lisas, et nende keskne soov on kaitsta lapsi ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. 

Kauplusi häirib aga jätkuvalt see, et «alkoholi silma alt ära viimise» taga napib tõendatud uuringuid. Peili sõnul ei kaitse see kuidagi lapsi ega alkohoolikuid. Viimased teavad endiselt väga hästi, kust alkoholi osta saab. Ehk kes alkoholi tahab, leiab selle endiselt üles.

Ka Kristi Lomp Selverist ütles, et jutt nagu muudaks alkoholi nähtavuse piiramine inimesed tervemaks, ei ole kuidagi tõestatud. Vastupidi, ta usub, et piirangud ja keelud hoopis suurendavad huvi alkoholi vastu. Seda me näeme kasvõi Läti piiril, kust tuuakse suuri koguseid. «Ei saa mainimata jätta, et suur osa alaealistele jõudvast alkoholist tuleb just kodudest,» ütles ta.

«Pisut irooniline tundub ka asjaolu, et olukorras kus riik on suunanud alkoholi müügi Eestist välja, peidame veel selle viimasegi õllepurgi ära,» lisas veel Lomp.  

Sesterile jääb kaupluste kriitika arusaamatuks, kuna praegune paindlik süsteem oli just kaupluste enda initsiatiiv. Riigikogu liikme sõnul jääb kaupmeestele edaspidi võimalus hinnata, kas nende pood on piisavalt suur, et alkoholi nähtavust piirata. «Kui kaupmehel tekib probleem, võib ta seda küsida tarbijakaitseametist, kas keeld vastab seadusest ettenähtud nõuetele,» ütles ta.

Ossinovskil on põhjust rõõmustada

Järgmise aasta juunist pannakse päitsed pähe ka alkoholi reklaamimisele. Edaspidi on reklaamis keelatud näidata elusolendit, kutsuda üles alkoholi ostma või tarbima, kujutada alkoholi serveerimist või tarbimist ning seostada alkoholi mõne tähtpäeva, näiteks vabariigi aastapäevaga.

Riigikogu tegi vahepeal siiski kosmeetilise kohenduse, mis lubab reklaamis kujutada ka serveeritavat toodet. See tähendab, et reklaamis võib näidata õlut, kui ta on klaasi valatud, aga serveerimist ehk valamist ennast reklaamis kujutada ei tohi.

Tele- ja raadiofirmasid esindava Eesti Ringhäälingute Liidu juht Toomas Vara oli rahul sellega, et seadus muutus veidi leebemaks, kuna esmane versioon, millega «minister Ossinovski kontorist välja tuli, oleks tähendanud suisa reklaami lauskeeldu.» Eelnõu esmases versioonis oli kirjas, et internetis ja televisioonis võib edaspidi näidata ainult ühevärvilist liikumatut pilti.

Vara oli nõus, et alkoholireklaam ei pea promoma elustiili, et alkoholi joomine teeb elu lahedamaks ja kvaliteetsemaks. Küll aga on praegune variant tema hinnangul «mingisugune asi keset küla» ehk üsna keskpärane kompromiss.

Saku Õlletehase juht Jaan Härms arvas, et nii karmid piirangud suretavad alkoholireklaami sootuks välja. «Keelude loetelu on väga pikk, mis muudab reklaami nii igavaks ja tehniliseks, et vaevalt seda mõtet teha on,» ütles ta. Samas ei välistanud Härms reklaamitegijate nutikust kitsastes oludes loominguliselt toimetada. «Küll aga oleme juba arvestanud, et alkoreklaami olulisus ja maht kõvasti väheneb.»

Härms võttis kokku, et alkoholi müümise ja reklaamimise pakett on kahe aasta jooksul külvanud palju segadust. Kuigi Jevgeni Ossinovski välja töötatud seadus riigikogus mõnevõrra lahjenes, on ministril endiselt põhjust väga rahul olla, leidis Härms. «Ta on suutnud sektoris väga palju halba teha.»

Kuuspakk jääb endiselt odavamaks

Lisaks otsustas riigikogu majanduskomisjon muuta järgmisi alkoholi- ja reklaamiseaduse punkte:

-Alkohoolse joogi esitlust tohib edaspidi teha vaid poe selles osas, kus müüakse alkoholi. Teisisõnu on see koht, mis ei ole näha ülejäänud müügisaalile.  

-Tallinki ja Tallinna lennujaama ettepanekul tehti muudatus, mille järgi ei kehti tavapoodidele kehtestatud müügipiirangud lennujaamades ja sadamates asuvatele poodidele, mis on julgestusalal ja kuhu pääseb pärast dokumendikontrolli.

-Juba varem oli eelnõust kadunud paragrahv, mis oleks keelanud alkoholimüügi tanklatest.

-Eelnõust otsustati välja jätta ka punkt, mis oleks kohustanud näiteks mitmikpakis olevat alkoholi müüma sama hinnaga, mis üksikut pudelit. Praegu on näiteks õlle kuuspakki osta odavam kui kuut pudelit eraldi.

-Tallinna Vanalinna Seltsi ja pealinna ettevõtlusameti ettepanekul antakse kohalikule omavalitsusele võimalus piirata öörahu ajal alkoholimüügi aega söögikohtades. Sellel peavad olema aga kaalutletud põhjused.

Allikas: Postimees

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles