:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6829821t1h481d.jpg)
/nginx/o/2017/12/20/7422239t1h4875.jpg)
Jõulude eel kasvavad märgatavalt kaubanduse käibenumbrid. Positiivsel trendil on siiski ka varjatud külg – sagenevad olukorrad, kus ühest punktist teise transporditav kaup saab teel olles kahjustada või kaob sootuks.
Kes vastutab kauba transportimisel tekkinud kahju eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on veostega seotud kahjusid hüvitatud käesoleva aasta kümne esimese kuuga 1,3 miljoni euro väärtuses.
«Kõige suuremad veostega seotud kahjuhüvitised tulenevad liiklusõnnetustest. Samas tuleb kõige sagedamini ette olukordi, kus transportimise käigus kaup lihtsalt maha kukub ja puruneb,» ütles ERGO ärikliendi riskijuht Vadim Paltmann selgitades, et vargused ja kadumised ei olegi kõige sagedasemad.
Kallite või raskesti transporditavate kaupade ostmisel tekib tavaostjal õigustatult küsimus, kes vastutab kauba tervena punktist A punkti B jõudmise eest. «Kõige selgem on vastutaja juhul, kui inimene kauba ostukohast ise koju viib. Sellises olukorras võtab ta ka kogu riski enda kanda,» kinnitas Paltmann.
Kui tellida kaup koos kojuveoga, siis vastutab müüja kuni kauba ostjale üleandmiseni. Kohale toodud kauba seisukorda tuleks aga tähelepanelikult kontrollida üleandmise hetkel. Vastasel juhul on hiljem keeruline tõestada, et kahju võis tekkida veo käigus.
Keerulisemaks muutub olukord siis, kui ostja ostab eraldi kauba ja eraldi kojuveo. «Sellisel juhul tasub meeles pidada, et vedaja vastutab üldjuhul kuni kümme eurot kauba ühe kilogrammi kohta,» rõhutab Paltmann. Näiteks kaalult kergema, ent hinnalt kalli seadme puhul katab see vaid väga väikese osa kauba koguväärtusest.