Värbamine on muutunud ülekuulamisest pimekohtinguks
19. detsember 2017, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heade töötajate leidmine on keeruline ning ettevõtted teevad pakkumisi ka neile, kes ise uut ametit ei otsi. See nõuab ka teistsugust lähenemist.
«Surve leida häid töötajaid on nii suur ja kandidaati survestada on suhteliselt keeruline. Pöördume inimeste juurde, kes teises ettevõttes teevad juba sama tööd,» selgitas HR factory müügijuht ja juhatuse liige Pille Semjonov Palgainfo Agentuuri uuringu tutvustusel värbamise kitsaskohti
Värbamine ja uue töötaja ära rääkimine võib võtta kuid. Selle aja jooksul on aga oluline inimesele pidevalt tagasisidet anda. Inimeste leidmine on eriti keeruline IT-sektoris, viimasel ajal aga ka ehituses.
Selleks, et inimesi leida on värbamine kolinud teistesse kanalitesse ning muutunud padilikumaks. Tarkvarasektoris aitab CV Keskuse värbamiskonsultandi Annela Metsa sõnul töötajaid leida näiteks MeetFrank rakendus, kus saab oskuste põhjal töötajaid otsida anonüümselt. «See on justkui pimekohting,» märkis ta.
«Palju oleneb ka vanusest ja kandidaadi taustast. Töövestlus ei ole enam ülekuulamine, et ühel pool istub tegevjuht ja teisel pool istub noormees, kes püüdlikult küsimusele vastab,» rääkis Semjonov. «Kui kandidaat ise ei taha tööle tulla siis ehk tahab ta kedagi soovitada.»
«Kandidaadiga tuleb ühendust hoida iga nädalal. Mitte nii, et korra käid vestlusel ja mingit tagasisidet ei tule, siis on ettevõtte maine juba rikutud,» tõdes Mets, kelle sõnul on see kõige lihtsam viis potentsiaalne töötaja minema peletada.
Kuna Eestis töökäsi napib, on üha tavalisem see, et töötajaid otsitakse üle Baltikumi. «Tarkvaraarendajate puhul tõlgime kõik kuulutused ka kohe Läti keelde,» märkis Mets.
Arendajaid palgates otsustavad mõned ettevõtted luua aga hoopis meeskonna sinna, kus töötajad on, mitte neid Eestisse tuua. Tööjõumaksude tõttu on üha tavalisem IT-meeskonna viimine Valgevenesse.
Samas on ka Eesti töötamise sihtkohana üha populaarsem. «Kindlasti ei maksa inimestelt üllatunult küsida, miks nad Eestisse tööle tulevad,» arvas Mets.