/nginx/o/2017/12/19/7419985t1h40a7.jpg)
Tööturul on jõupositsioon inimeste käes, sest töötajaid kõikjale ei jagu ning ettevõtted peavad vaeva nägema, et inimesi leida ja neid konkurentidelt üle osta, selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tööturu- ja palgauuringu värskeid tulemusi tutvustades.
«Üks oluline tegur on see, kui hästi inimesed oma töötasuga toime tulevad. Need, kes toime ei tule, otsivad paremaid võimalusi. Palju sõltub ka inimeste elukorraldusest, kas on pangalaen ja millised on ootused oma elukorraldusele,» rääkis Seeder.
Reaalselt uuele töökohale on kandideerinud kolmandik 14 000 inimesest, kes agentuuri küsimustele vastasid. Enam kui pooled inimestest on aga uutele pakkumistele avatud, kui ainult värbajad nad üles leiavad.
Seepärast peavad ettevõtted üha enam ise aktiivsed olema ja potentsiaalsetele töötajatele pakkumisi tegema. Sihtotsinguga värvatakse ka lihtsamate tööde tegijaid, tööotsijad on aga enam huvitatud kõrgemale ametipostile minemisest.
Inimesed soovivad näiteks seljataha jätta turvatöötaja, klienditeenindaja ja tööstustöölise ametid. Ka lasteaiakasvatajaks saada soovijaid on vähem kui neid, kes tahavad selles ametis kätt proovida.
Enam soovitakse alustada uut tööd finantssektoris või juhina jaekaubanduses. Peamine põhjus ametit ja karjäärirada vahetada, on kasvanud palgasoov. Viimase nelja aasta jooksul on palgasoovi mediaan kasvanud 400 euro võrra ja on täna jõudnud 1400 euroni.
«Suurem surve ülespoole on müügi- ja teenindustöötajatel, kellel on rohkem probleeme toimetulekuga ja see muudab ka soovitud palganumbri suuremaks. Kui vaatame üüri ja toidu hindu, ei ole see soov ka midagi üle mõistuse suurt,» arvas Seeder.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)