Päevatoimetaja:
Sander Silm

Parimad nipid ideaalseteks verivorstideks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jõulupraad verivorstiga.
Jõulupraad verivorstiga. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Jõululaual on verivorst üsna tavapärane nähtus. Valesti küpsetades ei pruugi aga verivorst krõbedaks küpseda või küpseb vorst hoopiski lõhki nii, et kogu sisu ahjuplaadil on.

Maks&Moorits tootearendaja Margit Sedrik ütleb, et hea ja krõbeda verivorsti küpsetamine sõltub õige mitmest asjaolust – nii vorsti paksusest, vorsti pinna töötlemisest, vorsti koostisest, ahju kuumusest, küpsetusaja pikkusest kui paljust muustki. Esmalt soovitab Margit Sedrik selgeks teha, kas vorsti valmistamisel on kasutatud naturaalset sea- või lambasoole või nn söödavat kollageenkesta.

Naturaalses sooles verivorsti küpsemisaeg on 20–30 minutit, kollageenis vorstid saavad aga valmis juba 10-15 minutiga. Ja rusikareegel ütleb, et lambasooles verivorstiga läheb reeglina vähem aega kui seasooles vorstiga. Nagu muude lihatoodete puhulgi, soovitab Sedrik lasta ka verivorstidel enne küpsetamist toatemperatuuril seista - nii ei lähe kest küpsetamisel lõhki. Seejärel võiks ahjupannile natuke õli või võid panna ning verivorstid kergelt toiduõliga pintseldada, kuna see annab vorstidele ilusa läike ja kaitseb neid lõhki minemise eest.

Traditsioonilise paksusega ja naturaalses sooles verivorstide küpsemisaeg on nagu juba öeldud 20-30 minutit ning kõigepealt tuleb verivorstid panna 15-20 minutiks ahju 180 kraadise kuumuse juurde, tõstes kuumuse seejärel kümneks minutiks 200 kraadini. See annab mõnusa krõbeda kooriku ja ei lase sisul välja tulla. Muidugi on tänapäeva ahjud erinevad, sestap tasub küpsetamise aja valimisel ka omaenda kogemustest lähtuda. Kui aga verivorste pannil praadida, siis soovitab Sedrik vorstid rasvaga kaetud soojenevale pannile panna ning neile kindlasti kahvliga väikesed augud sisse torgata, et verivorstid tulisel pannil õhupalli kombel ei paisuks ja oma sisu välja ei pressiks. Muidu võib juhtuda, et vorstide asemel tuleb serveerida vorstiputru. Kuumus tasub pannil hoida mõõdukas ning praadida tuleks vorste siis igast küljest, et need ikka ühtlaselt krõbedad saaksid, ütleb Sedrik.

Eks igaühel meist on verivorsti kaaslaseks oma lemmikud – kel pohlamoos, kel hapukoor majoneesi ja mädarõikaga, kel aga hoopis särtsakas pohla-õuna või kõrvitsasalat.

Tagasi üles