Ärihundid tõmbavad selga MTÜ lambanaha

Anna-Maria Galojan kohtupingis. Foto: Priit Simson

Mittetulundusühingu ülla mõiste taha varjub seoses Euroopa Liidu fondidest saadava rahaga järjest enam ka selliseid tegelasi, kes näevad MTÜdes pigem tuluallikat ja võimalust kenasti ära elada, kirjutab Nils Niitra.

Äsja MTÜ Eesti Euroopa Liikumine arvete tühjendamise eest esimeses kohtuastmes vangi mõistetud Anna-Maria Galojani protsess on eriti ere näide, kuidas luksusliku elustiili harrastamine muutis mittetulundustegevuse algse idee iseenda karikatuuriks.

MTÜd ega sihtasutused ise ei tohi küll kasumit taotleda, samas ei välista see priskeid palku ja mõnusat äraelamist neis tegutsevatele inimestele. MTÜ põhitegevus ega eesmärk ei tohi olla majandustegevuse kaudu tulu teenida, aga kahjuks valmistavad maksu- ja tolliametile (EMTA) järjest suuremat muret ka end MTÜ lambanahka peitnud ettevõtjad.

EMTA kontrolliosakonna juhataja kohusetäitja Kaido Lemendiku sõnul puutubki amet MTÜde vallas kõige sagedamini kokku juhtumitega, mil tegutsetakse küll MTÜ või SA nime all, kuid tegelik tegevus ei vasta mittetulunduslikule põhimõttele. «See tähendab, et ühingu põhitegevus on ettevõtlus,» rääkis Lemendik.

Lemendiku sõnul tuleb ette sedagi, et mõne äriettevõtte juhatuse liikmed loovad selle kõrvale samas valdkonnas tegutseva MTÜ. «Eesmärgiks on toetuste hankimine,» selgitas Lemendik.

«Firmasse raha siirdamiseks hakkab MTÜ siis kasutama sellesama äriühingu teenuseid, rentides ettevõttelt näiteks ruume.» Paljudele MTÜdele kehtib ka tulumaksusoodustus. Prokuratuuri teatel on aga MTÜde kriminaalasjad seotud eelkõige vara omastamisega.

Eesmärk raha saada

Euroopa Liidu LEADER-programmi ja külameetme toetusi jagav PRIA on aeg-ajalt hädas MTÜde nimel vormistatud toetusetaotlustega, mille sisu viitab pigem ärihuvidele. «MTÜd on vahel soovinud saada raha avalikuks kasutuseks mõeldud  külakeskuste, saunade või seltsimajade korrastamiseks, aga hiljem see avalik kasutamine vaibub ja siis lähevad hooned erakasutusse,» rääkis PRIA pressiesindaja.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevbüroo liige Alari Rammo peab iseenesest normaalseks, et MTÜdest palka teenivate inimeste hulk kasvab. «Teine äärmus on muidugi see, et tegeldakse lihtsalt maksupettustega – seda on üsna lihtne teha,» rääkis ta. «Kolmandaks tekib üldse palju uusi MTÜsid, kes konkureerivad fondirahale. Nad võivad ju isegi head tahta, aga...»

Masu ajal tuli mittetulundussektorisse ka läbipõrunud ettevõtjaid, kes tõid kaasa  ärimehe mentaliteedi. «Seoses sellise siirdumisega kolmandasse sektorisse võis meie valdkonda tekkida imelikku halli ala,» tunnistas Rammo.

Talupojamõistuse järgi on MTÜde algne mõte see, et inimesed tulevad kokku ja teevad midagi koos parema maailma nimel. «Nad ei pea ilmtingimata tegutsema avalikes huvides,» selgitas Rammo. «MTÜ vormis võib ju tegeleda ka kitsama ringi hobidega.»

Rammo leiab, et MTÜde rahastamine projektidest on paratamatu, sest annetuste abiga suuri asju ei tee.

«Küll aga on probleemiks see, et koostööd jääb inimeste vahel väheks – kui kahel inimesel tuleb idee, siis teevad nad kohe MTÜ ja hakkavad projekte vihtuma,» lausus Rammo. «Projektide kirjutamises pole iseenesest midagi halba. Küll aga on halb see, kui ühel hetkel pole eesmärgiks enam niivõrd oma missioonile toetust leida, vaid raha saada ja see kuidagi oma tegevusse sobitada.»

Rammo tunnistab, et kolmandasse sektorisse on tekkinud ka selliseid inimesi, kes seal lihtsalt parasiteerivad. «Seni lähtuvad rahajagamised põhimõttest, et projekt peab olema viisakalt kirjutatud ja vormistatud ning aruandes peab olema vähemalt 200 000 kuludokumenti,» ironiseeris ta.

Samas ei pruugi projektide hindajaid piisavalt huvitada projekti sisuline tulemus ega see, et riigil võiks olla kolmandas sektoris pigem vähem, aga tugevamad partnerid. «Eesmärk on jagada MTÜdele raha ja siis teha kuhugi linnukene.»

Praegu käib rahajagamine sageli mehhaaniliselt ja riigil puudub selge arusaam, kuhu ja kui palju on mõistlik fondide raha suunata. «Kõige hullem on raha pihustamine tuhandete organisatsioonide vahel – nii ei teki piisavat lisaväärtust. Kui annad tänaval igaühele viis eurot, siis kas see lahendab maailma probleemid?» nentis Rammo.

Kuidas hinnata kasu?

Ka regionaalminister Siim Kiisler tunnistab, et vabaühendustele on mitmesuguseid toetusprogramme ja raha on küllaga, iseasi, milline on nende toetuste jagamisega kaasnev sisuline tulemus. «Toetusi saab kontrollida formaalselt ja vaadata, kas paberid on korrektsed,» ütles ta. «Omaette küsimus on, kuidas suudetakse hinnata toetusprogrammide sisulist kasu.»

Rahajagamises MTÜdele on Rammo sõnul kohati ka poliitilisi motiive. Inimesel, kes kuulub vallavolikogu koalitsiooni, on omavalitsuselt oma MTÜ-le raha saada kindlasti lihtsam kui opositsionääril.

Samas on Rammo väitel väga raske mõõta ühe või teise MTÜ mõttekust või mõttetust. «On sellised projektivabrikud, kus istuvad tädid, kes kirjutavad juba 20 aastat projekte,» rääkis ta. «Nad suudavad igaühe ära veenda, et see, mida nad teevad, on väga vajalik. Väga raske on väita, et tegelikult tegelevad nad lihtsalt enda elatamisega.»

Eestis on Rammo hinnangul 6000–7000 reaalselt tegutsevat kodanikualgatusorganisatsiooni. Ta lisas, et viimastel aastatel on tekkinud siiski küllaga ka selliseid MTÜsid, mille loojate esimene küsimus pole olnud see, kust saab raha.

Kiisler ütleb, et MTÜde ja sihtasutuste sektoris tegutsejate hulk kasvab. «Samas saab Lääne-Euroopas vabaühendustest töötasu palju rohkem inimesi kui meil siin Eestis,» lausus Kiisler. «Näiteks Hollandis ja Belgias on vabaühendused tõsised tööandjad. Enamikus meie vabaühendustes ei olegi palgalisi töötajaid.»

Kiisleri sõnul on olemas tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekiri, mida valitsus aeg-ajalt uuendab. Soodustuse lubamine sõltubki eelkõige MTÜde tegevuse vastavusest avalikule huvile.

Koalitsioonilepinguski on Kiisleri sõnul punkt, et vabaühenduste tegevust puudutavad andmed muudetakse kättesaadavamaks. «Tahame,  et info oleks internetis paremini kättesaadav ka näiteks annetajatele,» ütles Kiisler. Suur osa MTÜsid tegutseb tema väitel aga ilma igasuguse toetuseta.

NÄITED Mtü-de ja Sihtasutuste raha väärkasutusest

•    Eesti Ekspress kirjutas mullu septembris, kuidas hädasolijate abistamiseks loodud MTÜ Jeeriko juht Angela Olt mõisteti süüdi ühingu raha omastamises. Olt riisus MTÜ arvele riigiasutuste, valdade ja annetajate kantud rahast 400 000 krooni ja kulutas seda spaades, kallites restoranides, juuksuris, teatris või hambaarstil käies ning Tallinnas elava tütre korteriarveid makstes. Jälgede segamiseks oli Olti tütre korter kirjas kui MTÜ Jeeriko kasutatav naiste varjupaik – tütar ise seda ei teadnud.

•    Postimees kirjutas mullu novembris, kuidas Hiiumaad arendama loodud sihtasutusse Tuuru voolanud rahast jagus kenake summa ka juhataja suguseltsile. Ligi kümnendik sihtasutuse kolme aasta sissetulekust (kokku 15,8 miljonit krooni) liikus mitmesuguste lepingute alusel juhataja ja tema perekonnaliikmete kaukasse.

•    Tartu Postimees kirjutas tänavu, kuidas MTÜ Peipsi Vikat pidi koostama EASi ligi 300 000-kroonise toetuse abil pillirooküttele ülemineku kava, aga vettpidavat kava ei valminud ja raha enam pole. Projekti tähtaeg oli mullu juunis, aga raha kasutamise eest vastutav Peipsiveere Arengu SA palus pikendust, sest töö teostaja Tauno Laasiku arvuti kõvaketas olevat rikki läinud. Septembri keskel esitatud kava hinnates selgus aga, et töö ei kannata kriitikat. Seal vaid refereeriti varem tehtud uuringuid.

•    Harju maakohus mõistis läinud nädalal süüdi MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) endise juhi Anna-Maria Galojani ligi 60 000 euro omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning määras talle liitkaristuseks ühe aasta ja kümne kuu pikkuse karistuse. Galojanil tuleb vangis veeta viis kuud.

Allikad: prokuratuur, ajakirjandus

Mõisted

•    Mis on mittetulundusühing (MTÜ)?

    See on kasumit mitte taotlev ja mitte jaotav organisatsioon, mis on registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele. MTÜ-l on liikmed. Eestis saavad liikmeks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

•    Mis on sihtasutus (SA)?

    SA on moodustatud vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel ja registreeritud vastavalt sihtasutuste seadusele. Vara võib olemas olla, kuid seda võidakse ka alles koguma hakata (näiteks Kivisilla Taastamise Fond Tartus). Erinevalt MTÜst ei ole SA-l liikmeid.

Allikas: MSLI koduleht www.ngo.ee