Iga viies Eesti elanik koges mullu suhtelist vaesust

Pole mõtet tõsta jaanuaris järsult palku, et veebruaris juba koondada, leidis Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron. Foto: Meelis Meilbaum

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

2016. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus püsis varasema aasta tasemel. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2 protsenti elanikkonnast.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul vähenenud, jõudes 2013. aasta 21,8 protsendist eelmisel aastal 21,1 protsendini.

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot (2015. aastal 432 eurot). 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda.

Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma. 2016. aastal elas 41,8 protsenti vähemalt 65-aastastest suhtelises vaesuses (2015. aastal 40,2 protsenti). 2016. aastal elas alla 18-aastastest suhtelises vaesuses 16,5 protsenti ehk kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem.

Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. 2016. aastal oli kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13 protsenti, põhi- või madalama haridusega inimestel 36,7 protsenti. Kõrgemalt haritud inimeste puhul oli suhtelise vaesuse määr peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all.