Ametiühingu juht Rakvere palgavaidlusest: tööandja ei olnud nõus isegi 100 euro lisamisega palgale

Peep Peterson. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eile andis riiklik lepitaja Meelis Virkebau teada HKScani ja Rakvere lihatööstuse tapamaja tööliste palgavaidluse luhtumisest. Ametiühingu juhi Peep Petersoni sõnul ei ole tema varem näinud ühtegi sellist vaidlust, kus tööandja nii paindumatuks jääb ning pidevalt uute väidetega välja tuleb.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson on veendunud, et riiklik lepitaja Meelis Virkebau tegi kõik endast oleneva, et töötüli Rakvere lihakombinaadis ligi kuu aega kestnud lepitusprotsessi ajal lahenduse leiaks.

«Mida ma pean tõdema, on see, et tööandja eilsed kommentaarid ei erinenud nendest kommentaaridest, mis olid lepitamise alguses. Ehk kus siis tööandja absoluutselt oma nägemusi ei muuda ja kaevab juurde mingisugust informatsiooni, mis tema esialgsetes esitlusest oli teistsugune,» nentis ametiühingu juht.

Eile, kui riiklik lepitaja oli protsessi luhtunuks tunnistanud saatis HKScan meediale avalduse, kus ettevõtte Eesti juht Anne Mere toonitas, et nende jaoks on oluline küsimuses kompromissile jõuda. «Töötajate esindajate otsus läbirääkimised peale tänast koosolekut lõpetada, mis keskendus kompromisslahenduste leidmisele, tuli ootamatult,» sõnas Mere avalduses.

Ametiühing oli valmis nõudmises palju järele andma

Petersoni sõnul aga ei päde HKScani eilne väide, et ettevõtte juhtkonnale tuli üllatusena, et ametiühing oli nõus kõneluste luhtunuks kuulutamisega. «Nende üllatus selle üle, et me räägime siin streigist ja sellest, et me ei saa lõpmatult oodata nende lahendustega,» kirjeldas ametiühingu juht.

Petersoni sõnul olid Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad protsessi jooksul valmis tegema järeleandmisi oma algse 50-protsendilise palgatõusu nõudes. «Kui aga tööandja keeldub näiteks sellest 100-eurosest palgatõusust - mis oli lepitaja ettepanek, lisada põhitasule 16 protsenti -, kui ta sellest ka loobub, siis meil on taju, et ta ei pea neid läbirääkimisi millekski,» kirjeldas ta. 

Postimehele teadaolevalt saavad Rakvere tapamaja liinitöölised täna keskmiselt kuus 750–900 eurot. Teisisõnu, nende brutokuupalk jääb 925 ja 1120 euro vahele. Kui võtta ette praegused arvud, soovisid nad algselt, et nende brutopalk tõuseks 1388–1680 euroni kuus.

Ka on protsessi kestel pigem ametiühingule tulnud ootamatult HKScani juhtkonna väide, et tapamaja töötajatel on viimase viie aasta jooksul keskmiselt palka tõstetud kuus protsenti aastas. «Samal ajal, kui meil ükski palgaleht seda ei kinnita. Vassimise vaim on sellel asjal juures,» nentis Peterson.

Samuti ütles HKScan pärast läbirääkimiste luhtumist tehtud meediaavalduses, et plaanib uue aasta teisest  kvartalist ehk 2018. aasta aprillikuust suurendada kogu ettevõtte palgafondi Eestis viie protsendi võrra. Konkreetsed palgamuudatused ametikohtade lõikes tehakse aasta alguses uuendatud palgasüsteemi alusel.

Koolituseelarve kahekordistamine oli lepitaja ettepanek

Kuigi palgasüsteemi ümbervaatamisest on ettevõte varemgi rääkinud, tuli viie protsendi välja käimine taas ametiühingule uue infona. «See number - viis protsenti - oli üllatus.»

Kui HKScan ütles eile veel, et lisaks palgafondi suurendamisele on nad kahekordistanud 2018. aasta  koolituseelarvet, eesmärgiga tõsta juhtimise kvaliteeti ja töötajate rahulolu, siis Petersoni sõnul oli selle näol tegelikult tegemist lepitaja tehtud ettepanekuga.

«Need aga ei ole töötajate nõudmised. Töötajad tahavad ikkagi oma olukorda oluliselt parandada. Siin pigem tuleb aga arrogantseid väiteid, kus võrreldakse tapamaja töötajaid mingi tööstuse mediaaniga. See ei ole adekvaatne võrdlus ja absoluutselt ei rahulda,» nentis Peterson.

Sarnaselt riikliku lepitaja Meelis Virkebauga nõustub ka Peterson, et nii hullu palgavaidlust varem ta näinud ei ole. «Minu jaoks on see ka esmakordne, kus tööandja selles lepitusprotsessis ei sula absoluutselt - seda ma ei ole varem kohanud, et lepitus algab ja lõpeb täpselt samas kohas,» tunnistas ta.

Küll aga kinnitab Peterson, et kindlasti ei jäta Rakvare lihatööstuse ametiühing seda olukorda niisama. Tänaseks juba üle 80 inimese koondav ühing otsustab esmaspäevasel kohtumisel, mis on nende järgmised sammud. «Läbirääkimiste uks on meie poolt lahti, aga esmaspäeval me arutame muid võimalusi ka,» märkis ametiühingujuht.