Tere värskest majandusaruandest ilmneb: Kruuda ajal võidi hoida ettevõtte väärtust kunstlikult kõrgel

Tere piimatööstuse pikaajaline omanik Oliver Kruuda (paremal) pidi aasta tagasi loovutama ettevõtte võlausaldajatele võlgade katteks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Selle nädala alguses äriregistrisse jõudnud piimatööstuse Tere 2015. aasta ja 2016. aasta esimest poolt kajastavast majandusaruandest ilmneb, et ettevõtte väärtust on nüüd tagantjärgi ligi seitsme miljoni euro võrra väiksemaks hinnatud. Küll aga jätsid sõltumatud audiitorid aruande kinnitamata, viidates muuhulgas, et aruandes on valesti kajastatud ka ettevõtte enam kui 45 miljoni suurust võlakoormat.

«Auditi käigus oleme tuvastanud, et kontsern on liigitanud 45,024 miljoni euro väärtuses kohustisi lühiajalisest pikaajaliseks, kuigi nende osas ei ole olnud õigus lükata nimetatud kohustuste tasumist edasi rohkem kui 12 kuud pärast aurandeperioodi lõppu,» märgivad Ernst & Young Baltic ASi audiitorid Ivar Kiigemägi ja Erik Oja majandusaruandele lisatud järeldusotsuses.

Audiitorid märgivad, et kuigi kohustuste ümberliigitamine toimus juhtkonna koostatud saneerimiskava alusel, ei olnud kohus saneerimiskava vandeaudiitori aruande koostamise kuupäeva seisuga veel kinnitanud. «Seetõttu ei oleks tohtinud seda raamatupidamise aastaaruandes rakendada,» märgivad audiitorid.

Nad on seisukohal, et 30. juuni 2016. aasta seisuga olid konsolideeritud pikaajalised kohustused 45,024 miljoni euro võrra ülehinnatud ning konsolideeritud lühiajalised kohustused sama summa võrra alahinnatud. Sellega viitavad nad piimatööstuse Tere võlakoormale, mis on ka ettevõttega viimastel aastatel tehtud vangerduste peapõhjus.

Ühtlasi toovad audiitorid Tere värskelt avaldatud aruande juures välja veel terve rida puudusi, mille puhul nad märgivad, et ei suutnud audit käigus leida piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, kinnitamaks et aruande erinevates osades esitatud numbrid vastavad tegelikkusele. Numbrite tõendamatus on ka peamine põhjus, miks nad otsustasid loobuda raamatupidamise aastaaruande kohta arvamust andmast.

Aruande esitamisega jäädi aasta võrra hiljaks

Natuke rohkem kui aasta tagasi ehk 26. oktoobril 2016. aastal sai alguse protsess, kus pikaleveninud vaidluses Tere piimatööstuse senise omaniku Oliver Kruuda ja ettevõtte suurimate võlausaldajate, DNB ja Nordea panga vahel andis pankrotihaldur Mare Arm saneerimisel oleva ettevõtte juhtimise üle võlausaldajatele.

Umbes viie kuu möödudes, selle aasta 9. märtsil andis Eesti üks suuremaid toiduainekontserne Maag Grupp teada, et ostab pankadelt Tere võlad üle, vahetades ühtlasi välja ka piimatööstuse juhtkonna. Tere piimatööstuse uueks juhiks sai Maag Grupis 2016. aastani tegevjuhina töötanud Margit Talts, kes ütles muuhulgas intervjuus Postimehele, et ettevõtte senine omanikul Oliver Kruudal enam ettevõttes kohta ei ole.

Lõplikust koondumisest andsid ettevõtted teada juulikuus, kui tehing oli ka konkurentsiametilt heakskiidu saanud. Septembrist asus nii Tere kui Maag Grupile kuuluvat Farmi piimatööstust juhtima kevadel Tere nõukogu liikmeks määratud Katre Kõvask, kes on ka 11. detsembril esitatud majandusaasta aruande allkirjastanud.

Kuivõrd aga 2015. aastal, kui ettevõtet juhtis veel selle pikaaegne omanik Oliver Kruuda, muutis piimatööstus aruandeaasta kestust ning majandusaasta lõpuks hakati varasema 31. detsembri asemel lugema 30. juunit, oleks tulnud 2015-2016 esimese poolaasta aruanne esitada 2016. aasta lõpuks. Seetõttu on ettevõttel lisaks eelpool mainitud puudustele ka aruande esitamine pea aasta võrra hilinenud.

Toona spekuleeriti ka, et majandusaasta kestuse pikkusega püüdis Kruuda manipuleerida juba niigi saneerimisel oleva ettevõtte majandustulemusi. Värsketelt avaldatud majandusaruande andmetest selgub, et vahetult enne, kui ettevõte Kruuda käest võlausaldajate kätte läks, oli Tere ASi üldine tervis võrdlemisi kehv.

Kui aastatel 2012-2014 jäi ettevõtte aastane müügitulu 80-87 miljoni euro vahele, siis sama palju teenis ettevõte ka värskes aruandes vaadeldud perioodil, kus see küündis 91,3 miljonini. Küll aga tuleb siinjuures silmas pidada, et kui varasemalt kajastusid aruannetes 12 kuu tulemused, siis viimane aruanne võtab kokku 18 kuu ehk 1,5 korda pikema perioodi tulemused.

Firmaväärtus võib veelgi langeda

Nii võib hinnata, et 2015. aastal jäi Tere müügitulu kas 60 miljoni euro kanti või isegi alla selle. See on aga ettevõtte kehvim tulemus üle aastate. Ühtlasi vähenes ettevõtte töötajate arv 2016. aasta 30. juuniks 355 inimeseni, kuigi veel 2010. aasta lõpus oli see 605 inimest ja 2014. aasta lõpus 427 inimest.

Ka selgub värsket aruandest, et ettevõte oli 2016. aasta 30. juuniks enam kui 11 miljoni euroga kahjumis. Seejuures ei ole siia hulka arvestatud enam kui 45-miljonilist võlakoormat, millele viitavad ka aruande kinnitamata jätnud sõltumatud audiitorid.

Kui aga vaadata, mille arvelt kahjum on tekkinud, ilmneb, et ettevõtte tänased juhid on tagantjärele tollal veel Kruuda poolt juhitud ettevõtte väärtust ligi seitsme miljoni euro ulatuses väiksemaks hinnanud. Seejuures on ettevõtte enda väärtust ehk firmaväärtust alla hinnatud 3,359 miljoni euro ulatuses ning selle kinnisvarainvesteeringute väärtust alandatud 3,181 miljoni euro ulatuses.

Aruandes põhjendab ettevõte, et firmaväärtuste testi tulemusel selgus, et 30. juuni 2016. aasta seisuga oli ettevõtte väärtus madalam kui selle bilansiline väärtus, mis oli 36,50 miljonit eurot, mistõttu langetatigi summat 3,36 miljoni euro võrra.

Ühtlasi on aruandes märgitud, et ühe protsendipunkti võrra prognoositust väiksem käibe kasv igal järgneval aastal toob kaasa täiendava firmaväärtuse languse 7,3 miljoni euro ulatuses ning diskontomäära suurendamine ühe protsendi võrra tooks kaasa firmaväärtuse täiendava allahindluse 5,12 miljoni euro ulatuses. Seega ei ole välistatud, et 2016. aasta teisest poolest on ettevõtte väärtus veelgi langenud.

Ühtlasi leiab ettevõtte tänase juhi Katre Kõvaski poolt allkirjastatud dokumendist ka lisa, mis sisaldab ettepanekut kahjumi katmiseks. Selles seisab, et Tere ASi juhatus teeb ettepaneku katta 2015-2016 majandusaasta kahjum mis oli enam kui 11,073 miljonit eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli ettevõttel jaotamata kasumit enam kui 11,758 miljonit.

Kui aga võtta arvesse ka põhivara amortisatsiooni ülekannet, jääb Tere ASi värskeima majandusaasta aruande järgi 30. juuni 2016. aasta seisuga ettevõttele veel alles jaotamata kasumit üle 2,065 miljoni euro.

Ka järgnev majandusaasta 18-kuuline

Kummalisel kombel leiavad aruandes kajastust ka terve rida sündmusi, mis tegelikult juhtusid pärast 30. juunit 2016. aastat, mis oli ametlikult aruandeaasta lõppkuupäev. See võib mõnel määral selgitada, miks on aruandes valesti kajastatud ka üle 45-miljonilist võlga pankade ees.

Ühtlasi selgub aruandest, et ka järgneva majandusaasta pikkuseks on ettevõte määranud 18 kuud, naastes sellest aastast 31. detsembril lõppeva majandusaasta juurde. «Vastavalt Tere ainuaktsionäri otsusele 17. aprillist 2017. aastast on ettevõtte järgmise majandusaasta pikkuseks 18 kuud, so 01.07.16-31.12.17,» seisab põhjenduses.

See tähendab, et järgmist majandusaruannet Tere tegevuse kohta võib oodata alles pärast 2018. aasta 30. juunit.

Vaata juuresolevalt graafikult lähemalt, kuidas on piimatööstuse Tere majandusaasta tulemused alates 2010. aastast muutunud.