/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/08/24/7023703t1h1c49.jpg)
Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelvare, milles planeeritakse kuludeks 454,8 miljonit eurot ja tuludeks 465,4 miljonit eurot.
Vaata, millised on töötukassa tuleva aasta tulud ja kulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognooside järgi laekub kindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 119,1 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 64,1 miljonit eurot, teatas töötukassa.
Töötuskindlustushüvitisteks näeb eelarve ette 58,4 miljonit, koondamishüvitisteks 14,7 ning tööandja maksejõuetushüvitisteks 3,9 miljonit eurot. Hüvitistelt makstakse sotsiaalmaksu 13,7 miljonit eurot. Töötukassa tegevuskuludeks on eelarves 45,4 miljonit eurot.
Tööturuteenustele on järgmiseks aastaks planeeritud 67,1 miljonit eurot, sealhulgas 26,4 miljonit Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ja 0,25 miljonit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ja Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavast Interreg Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist.
Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 409,4 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad kulud hüvitistele ja teenustele 127,7 miljoni euro võrra.
«2018. aasta on töötukassa nõukogu ettepanekul välja töötatud ja 1. mail 2017 käivitunud Tööta ja õpi programmi esimene täisaasta. Järgmisel aastal saavad üle 10 000 töötaja võimaluse töötukassa abiga oma oskusi uuendada ja täiendada või toetust tasemeõppes osalemiseks,» ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
«Tööta ja õpi programmiga toetame ka tööandjaid, kes vajavad toetust töötajate koolitamiseks muutuste ajal või suuremahulistel värbamistel. Uuest aastast hakkame maksma toetust ettevõtetele, kes pakuvad tööd 13-16 aastastele noortele,» lisas Paavel.
Töötukassa nõukogu esimehe Peep Petersoni sõnul on käesoleval aastal töötavatele inimestele ja tööandjatele suunatud Tööta ja õpi programm hästi käivitunud Ida-Virumaal.
«Loodan, et järgmisel aastal kasutavad ka teiste maakondade töötajad ja tööandjad usinamalt pakutavaid võimalusi. Olulisena võib välja veel tuua suurema panustamise e-töötukassa teenuste arendamisse ja suurandmete kasutuselevõttu, mis muudab teenused lihtsamini kasutatavaks ja abi tõhusamaks,» ütles Peterson.