Prokuratuur on kurjategijatelt konfiskeerinud kriminaaltuluna teenitud bitcoine, kuid kuna menetlused pole kohtulahendini jõudnud, ei saa prokuratuur täpsustada, kui palju bitcoine kokku on arestitud või mis neist edasi saab.
Eesti prokuratuur konfiskeeris esimesed bitcoinid (3)
«Kurjategijad kasutavad peitkuritegude sooritamisel – ennekõike narkootikumidega kaubitsemisel – erinevaid konspiratsioonimeetodeid, et enda tegevuse avastamist raskendada. Tõsi, krüptovaluuta omaniku tuvastamine ja raha liikumise jälgimine on keerukam, ent kindlasti mitte võimatu,» ütles riigiprokurör Vahur Verte BNS-ile.
Ta tõi näiteks sellesuvise kriminaalmenetluse, kus keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude talituse töötajad pidasid kinni Eestis elava noormehe, kes müüs pimeveebis suures koguses erinevaid narkootilisi aineid.
«Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude üksuse abil saadi tema käest kätte ka narkootikumide müügist teenitud bitcoinid, mis on käesolevaks ajahetkeks maakohtu määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud,» ütles Verte.
«Bitcoini kasutamine pole Eestis siiski laiaulatuslik, sest krüptoraha kursi väga suur kõikumine teeb kuritegeliku sisuga tehingust saadava kriminaaltulu ebakindlaks – ühel päeval võib näiteks 2 kilogrammi amfetamiini müügist teenitav 1 bitcoin olla väärt 14 000 eurot, ent järgmisel päeval võib see väärt olla 8000 eurot,» ütles Verte.
Verte sõnul eelistavad kurjategijad pigem kasutada stabiilsemaid vahendeid, näiteks eurosid või väärismetalle.
«Isegi kui kriminaaltuluna teenitud bitcoine ei leita üles või on need juba ära tarvitatud, siis on seadusandja sellisteks juhtudeks ette näinud konfiskeerimise asendamise. See tähendab, et kui kuriteoga saadud tulu on ära tarvitatud või muul põhjusel pole selle äravõtmine võimalik, siis mõistab kohus välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele,» ütles Verte. «Kui kriminaaltulu oli bitcoinides, võib konfiskeerida ka samas väärtuses muud vara.»