Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/12/12/7399787t1hf0fd.jpg)
Eestis kannatab materiaalse- ja sotsiaalse puuduse all 7,7 protsenti elanikest, mis on üks Euroopa Liidu väiksemaid määrasid.
Eestist väiksem oli see veel 7 protsenti Austrias, 6,5 protsenti Hollandis, 6,1 protsenti Taanis, 4,8 protsenti Luksemburgis, 4,2 protsenti Soomes ja 2,9 protsenti Rootsis, selgub Eurostati andmetest.
Kõrgeim oli materiaalse- ja sotsiaalse puuduse all kannatanute osakaal 49,7 protsenti Rumeenias, millele järgnesid 47,9 protsendiga Bulgaaria ja 35,6 protsendiga Kreeka.
Lätis ja Leedus kannatas materiaalse- ja sotsiaalse puuduse all vastavalt 24,8- ja 28,9 protsenti elanikest. Euroopa Liidus tervikuna oli selliste inimeste osakaal 15,7 protsenti.
Materiaalse puuduse alla kannatavad inimesed juhul, kui nad ei saa endale lubada vähemalt viite punkti allolevast nimekirjast.
- Tulla toime ootamatute kulutustega
- Veeta nädalast puhkus kodust eemal
- Vältida võlgnevusi kodulaenu, üüri või arvete tasumisel
- Vähemalt ülepäeva süüa liha
- Hoida kodu piisavalt soojana
- Kasutata autot isiklikuks tarbeks
- Vahetada välja vana mööblit
- Osta uusi riideid
- Omada kahte paari parajaid kingi
- Kulutada igal nädal väike summa enda peale
- Regulaarselt tegeleda meelepäraste asjadega
- Vähemalt korra kuus sõprade ja lähedastega einestamiseks kokku saada
- Internetiühendust